Peetri kiriku eilsel jumalateenistusel viibijad võisid viimast korda näha altariruumi praegusel üsna kulunud kujul. Õhtul pärast ristimistalitust pühitseti altariruum kasutusest välja, et ehitajad saaksid täna ametisse asuda. Koguduse juhatuse esimehe Valdek Tageli sõnul peab olema remont märtsi lõpuks tehtud.
Ehitajad püstitavad nädalaga tellingud ja eraldavad altariruumi parempoolse rõdu nurgast vasakpoolse rõdu nurgani ülejäänud kirikust tolmukindla vaheriidega. Ajutine altar püstitatakse esimese pingirea joonele ja pühitsetakse jumalateenistuseks sisse järgmisel pühapäeval, 18. jaanuaril.
Koguduse õpetaja Ants Toominga sõnul tuleb korrastada ja värvida algsel kujul kogu räämas altariruum ja idaseina loožid põrandast laeni. Silma alt ära peita tuleb altarit ümbritsevad elektrijuhtmed ja keskküttetorustik.
Eemaldatakse külgtiibade maalid
Remondi ajal eemaldatakse altari külgtiibadelt kunstnik Arnold Peeter Vihvelini 1921. aastal maalitud «Kristus Ketsemani aias» ja «Kolgata» ning taastatakse altari algne ilme. Jääb ainult Johann Köleri suur altarimaal «Kutsuv Kristus» aastast 1897. Vihvelini lisandused pannakse õpetaja sõnul välja kirikus teises kohas.
«Annetusi altariruumi remondiks on kogutud aastaid. Ettevõtmine on praegu rahaliselt kaetud kahe kolmandiku ulatuses ja selle sees on ka Tartu linnavalitsuse toetus,» märkis õpetaja Tooming. «Hetkel otsitakse veel suurtoetajat.»
Koguduse hingekirjas on rohkem kui 9000 inimest, neist liikmeannetajaid kümnendik. Õpetaja andmeil oli aastal 2014 ristimisi 122, leeritatuid 98 ja laulatati 24 koguduseliiget. Viimsele teele saadeti kiriklikult 33 inimest ja koguduse kantseleisse laekus surmateade veel 43 koguduseliikme ärakutsumise kohta.
Tehtud tööd aastal 2014
Lõppenud aastal oli töömeestel Peetri kiriku juures rohkesti tegemist.
Jaanuaris valati kiriku krundi piirile betoonist vahemüür ja paigaldati sellele aed, mis eraldab kiriku parklat naaberkruntidest. Veebruaris valgustati kiriku peasissekäigu suur roosaken, suve jooksul renoveeriti koguduse kantselei uks.
Emadepäeva pealelõunal toimunud kirikurööv ajendas varustama kõiki kiriku välisuksi korralike sepisriividega ning läbipaistva plastist korjandusmuna asemele paigaldati kiriku eesruumi 19. sajandist pärinev korjanduskirst, mis eelnevalt taastati.
Suuremate mulluste tööde hulgas, kus oli tarvis asjatundjate abi, on ka kiriku Narva maantee poolse serva sillutamine munakividega ning tornide siseustele automaatsete uksesulgurite kinnitamine. Koguduse liikmed kinkisid kirikule 47 väikest kroonlühtrit, mis kaunistavad nüüd kiriku rõdusid, loože ja ka kõrvalruume.