Rahvaülikoolis esitletud filmi publik nõudis kohe teose kordamist

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmikangelane Mihkel ehk Priit Rand hispaania keele tunnis. Temast vasakul õpetaja, keda mängib rahvaülikoolis hispaania keelt õppiv Heilika Leinus. Mihklist paremal filmitegija Maarika Martins kaameraga, ja tema kõrval võttepäeval appi tulnud kursusekaaslane Anu Salumaa.
Filmikangelane Mihkel ehk Priit Rand hispaania keele tunnis. Temast vasakul õpetaja, keda mängib rahvaülikoolis hispaania keelt õppiv Heilika Leinus. Mihklist paremal filmitegija Maarika Martins kaameraga, ja tema kõrval võttepäeval appi tulnud kursusekaaslane Anu Salumaa. Foto: Ingrid Leinus

Aasta algul Tartu rahvaülikoolis esilinastunud kahe ja poole minutiline reklaamfilm jutustab värviküllase loo kahest täiskasvanust inimesest, kes käivad argipäevale vaheldust otsimas koolitustel ja kursustel.

Filmi autor on Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti tudeng Maarika Martins, kellele on see koolitöö, kuid kes ka ise on rahvaülikooliga seotud, õpetades seal jaapani keelt ja kultuuri.

Kuidas kõrgema kunstikooli õppejõud ta filmiga rahule jäävad, seda Maarika Martins veel ei tea, sest koolitöö hindamine seisab alles ees.

Aga seda teab ta küll, et kahe minuti ja 38 sekundi pikkuse filmi ülesvõtmine nõudis viit tõsist tööpäeva ja erakordselt osavat logistikat näitlejate võimalusi ja rahvaülikooli tunniplaani silmas pidades, tehnika planeerimist ja kohaletoimetamist ning võttepäevadeks abiliste leidmist.

Maarika Martins ütles, et see, mida ta rahvaülikoolist nüüd rohkem teab kui enne, tekitas temas soovi tulevikus ka ise mõnel kursusel osaleda.

«Samuti oli mul väga huvitav vaadata teiste koolitajate tööd, sest ma ise olen ju samuti rahvaülikoolis õpetaja,» lisas ta.

Filmi teiseks peakirjaks võiks olla «Tiina ja Mihkli lugu», sest see räägib 45-aastase naisest Tiinast, kes elab tavalist töö- ja pereelu ja kellest saab õhtuti õpilane ning 30-aastasest mehest Mihklist, kellele ei meeldi igavleda.

Rahvaülikooli õppeosakonna juht Ingrid Leinus meenutas filmi esilinastust ülivõrretega. «Meie õpetajad vaatasid seda elavate kiljatuste ja plaksutamiste saatel ning kui see läbi sai, paluti teost kohe korrata,» meenutas Leinus.

Joogaõpetaja Erna Tamm arvas, et filmis on täpselt selline õhkkond, nagu rahvaülikoolis – rõõmus ja helge.

Werneri peakondiiter Õie Pritson kiitis Mihkli osatäitjat Priit Randa, kuna üks Mihkli stseenidest leidis aset tema pagaritöökojas ning filmitegelane sattus olema koguni ühe uue retsepti esimestest katsetajatest.

Maalikooli juhendaja Robert Suvi märkis, et tipp-topp film ning et Tiina osatäitja Ave Landrat oli filmilinal väga ilus, kuigi päriselus on ta veel 10 korda ilusam.

Tiina lugu

Tiina ehk Ave Landrat on oma ametilt täiskasvanute koolitaja ja õhtujuht ning õpib ka ise Tartu rahvaülikoolis, võttes sealt hiina energiavõimlemise tunde.

Sügisel märkas ta oma postkastis rahvaülikooli õppijatele saadetud ringkirja, kus otsiti 45-aastast naist. «See tegi mulle väga nalja, sest puutun iga päev oma töös kokku pikaajaliste töötutega,» rääkis ta. «Näidake mulle palun üht tööpakkumist, kus oleks kirjas, et 45-aastane naine on selles ametis enim nõutud. Vastasin tollele kirjale naljatoonis.»

Kui siis Ave Landrat sai kutse tulla filmitegija Maarika Martinsiga kohtumisele, ehmatas ta ära. «Mulle tundus, et ma ei ole kaugeltki oma elu parimas vormis ja kui nüüd peaks end laskma veel kellelegi lähiplaanis näidata... Ma koduski käin hämara valgusega,» rääkis ta.

Teisalt tundis Ave Landratis peidus olev õhtujuht, et tegelikult on tal endal hulk mõtteid, mida võiks filmimise juures kasutada. Ja nii see töö pihta hakkas.

Esimene stseen, kus tema tegelaskuju Tiina endale enne väljaminekut lokirulle pähe keerab ja neid väljas kõndideski veel mütsi all kannab, on tema enda elust võetud seik.

Kokku tuli Ave Landratil osaleda kuues stseenis, sest tema tegelane Tiina õppis vitraaźi tegemist, lilleseadet, õmblemist, siis veel kitarrimängu, soengukunsti ja hiina võitluskunsti.

«Kitarristseeni lavastamine mõjus laastavalt minu kitarripelgusele,» rääkis Ave Landrat ning on nüüd mitu korda rohkem veendunud selles, et iga inimene võib tegelema hakata ükskõik millega, isegi mõne niisuguse alaga, mis algul tundub võõras. Kõik sõltub õpetajast ja sellest, kuidas õpetaja oma õpilast innustab.

«Sa ei pruugi iial teada saada, mida sa tahad, kui ei ole proovinud,» rääkis ta.

Mihkli lugu

Kui võtete algul selgus, et meesosatäitjat ei ole ikka veel, tuli Ave Landratile meelde Priit Rand, kes töötab tema venna Ove Peterselliga koos Elmari raadios. Priit Rand on juba koolipõlves lavalaudu tallanud, hiljem päris suurte filmide juures taustajõud olnud ning näiteks koguperefilmis «Supilinna salaselts» massistseenides mänginud.

Rahvaülikooli uksest astus Priit Rand sisse tänu filmimisele aga esmakordselt. Eriti meeldis talle maiuspalade koolitus, sest ta ise on lootusetu maiasmokk. Ning massaaźitund, mille juhendaja oli teda väga kiitnud.

Ta lisas, et tänu filmirollile saab ta nüüd preemiaks koolitusi valida ning parasjagu ongi tal kevadsemestri tunniplaaniga raamat ees. Kuna kõik kursused tunduvad isuäratavad, on otsustamine ta meelest päris raske.

YouTube´st tasub uut filmi otsida pealkirja alt «Tere tulemast Tartu Rahvaülikooli.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles