Aasta algusest on Tartu linnavalitsuses eraldi teenistus, mis keskendub üldplaneeringu koostamisele, ja teine uus teenistus, mille ülesanne on korraldada detailplaneeringute koostamist.
Tartu linna planeeringuteenistus jagunes kaheks
9. jaanuar 2015, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Jarno Laur ütles, et tegu on olulise muudatusega, mis peaks tööjaotuse linnavalitsuses tublisti selgemaks muutma, mõlemad teenistused saavad keskenduda oma põhitööle.
«Ennekõike on asi selles, et kuna meil on käsil linna uus üldplaneering ja kesklinna üldplaneering, mõlemad olulise kaaluga asjad, siis sisuliselt paigutasime jõudusid ümber,» selgitas Laur.
Töötajaid tuleb juurde
Senine planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku juhib nüüd üldplaneeringu- ja arenguteenistust, mis, nagu nimi ütleb, tegeleb üldplaneeringutega. Sellesse uude teenistusse on liidetud senine kaheliikmeline arenguteenistus, mis põhiliselt korraldas linna arengudokumentide uuendamist.
«Ise nad seda ei teinud, tellisid tööd sisse või koordineerisid teisi osakondi,» ütles Laur. «Sisuliselt paneb see muudatus kokku arengukavalise poole ruumilise planeerimisega. Teiseks, kui nad tegelesid uuringutega, siis üldplaneering on see koht, kus uuringu väljund peaks enim kajastuma. See kompetents läheb kokku.»
Laur ütles, et kavatsetakse juurde palgata üldplaneeringu koostamise kogemusega spetsialiste, et tekiks tõsine löögirusikas.
Teiseks loodi detailplaneeringute teenistus, mille juhataja on Aire Priks.
Detailplaneeringute teenistusse jääb viis inimest, kes jätkavad senist tööd.
Laur märkis, et juhtimisahel muutub nüüd lühemaks, sest seni oli kokkulepe, et planeeringuteenistuses oli Ranniku teenistuse juht, aga vahetult kureeris detailplaneeringuid Priks.
«Loomulikult ei tähenda muudatus, et nüüd on kivisein vahel. Tihtipeale need kaks teenistust teevad tõsist koostööd,» ütles Laur.
Täpsemad ehitustingimused
Lauri selgitusel peab Ranniku teenistus keskenduma sellele, et linna uus üldplaneering saab septembriks 2017 kehtestatud.
Detailplaneeringutega tuleb Ranniku teenistusel tegelda niivõrd, kuivõrd need avaldavad mõju üldplaneeringule. Vana üldplaneeringu juures on ka palju selliseid detailplaneeringuid, mis muudavad üldplaneeringut.
«Vana üldplaneering on ajale jalgu jäänud nii ehitustingimuste määramisel kui ka energeetika valdkonnas. Tahame, et uus oleks funktsioonide mõttes paindlikum ja annaks ehitustingimusi pisut täpsemalt, et edaspidi saaks detailplaneeringu etapi vahele jätta,» sõnas Laur.
Ka praegu annab seadus mõnel juhul võimaluse ehitada detailplaneeringut tegemata, kuid planeerimisseaduse eelnõus on Lauri sõnul mõte, et kui üldplaneering annab piisavalt täpsed ehitustingimused, ühiskondlik kokkulepe ja arusaamine on olemas, siis ei peaks edaspidi ühe krundi detailplaneeringuid tegema, nõudeid saaks vajaduse korral täpsustada projekteerimistingimustega.