Algas ERMi uue peahoone kolmas ehitusaasta

ERMi uue hoone peasissepääsu kohale paigaldatakse varikatus, mis on 70 meetrit lai ning 40 meetrit sügav.

FOTO: Margus Ansu

Kaks aastat tagasi Raadil alanud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone välitööd hakkavad lõppema ning ehitajad keskenduvad siseruumidele. Hoone seinale on paigaldatud esimesed klaasfassaadi näited.

Riigi Kinnisvara ASi ERMi projektidirektori Peeter Maueri sõnul on uue ERMi ehitus üldiselt ajakavas. «Mõningates kohtades on ka mahajäämist, aga see on suurte ehituste puhul ikka nii. Üldjoontes oleme ajakavas,» lausus ta.

Praegu käib hoones siseseinte ja kommunikatsioonide ehitus. «Ventilatsioon, küte, jahutus, elekter, nõrkvool. Kõik, mis on vaja seinte sisse ära peita, pannakse ära,» lausus Mauer. Ta tõdes, et praeguseks on hoone ruumiprogramm juba adutav. Iga päev töötab ERMi objektil 160–180 ehitajat.

Uus hoone on 350 meetrit pikk ning peasissepääsu juures 70 meetrit lai ja 15 meetrit kõrge. Võrreldes arhitektide esialgse kavandiga on Maueri sõnul maja kõvasti edasi arendatud. Kinni on hoitud ideest, et hoone on seotud lennurajaga, mis on maja läbiv telg, aga ruumiprogrammi märkimisväärselt muudetud. Näiteks kõik hoidlad on viidud maja alumisele korrusele.

Pikuti kolmeks

Üldjoontes võib maja jagada pikuti kolmeks. Kui siseneda peasissepääsust, jäävad paremale poole muuseumi töötajate ruumid, pood, raamatukogu ja hariduskeskus. Vasakule poole amfiteatri laadis kino- ja konverentsisaal, restoran ja hoone tagumises otsas 150-kohaline black box’i saal. Keskel kulgeb avalik liikumisruum, mis juhatab külastajad kõigepealt avarale ootealale ja sealt edasi näitustele.

Ka näitusteala jaguneb kolmeks. Kõige suurema osa võtab enda alla Eesti püsinäituste ala, mis kulgeb mööda ajarada ning hargneb peamiselt vasakule poole laiali. Samuti saab ootealalt minna soome-ugri näituste maailma, mis asub hoone alumisel korrusel. Kolmas uks viib ajutiste näituste saali, mis on umbes 850 ruutmeetrit suur.

Kuigi küttesüsteemid pole veel lõplikult paigas, on hoone juba soe. Muuseumi kütab Tartu keskkatlamaja kaugküttega. «Esimest korda Eestis hakatakse majja ostma ka kaugjahutusenergiat, mis hoiab ruumid suvel jahedana. Meil on see uus asi, aga Soomes ja Rootsis kasutatakse seda palju,» märkis Mauer.

Uudsed lahendused

Ka keldrikorruse hoidlates kasutatakse energiasäästlikku lahendust. Näiteks Kumus hoitakse ruumides väga ühtlast temperatuuri ja niiskustaset, ERMi hoidlates on lubatud aasta ringi temperatuuri kõikumine 5 kuni 15 kraadi.

«Oluline on see, et muutus oleks aeglane ehk pika aja jooksul,» sõnas Mauer. «Teine asi on niiskusprotsent. Kui muidu hoitakse suhtelist niiskust 55 protsendi peal, siis meil on lubatud kõikumine 40–60. Aga jällegi aasta jooksul. See aitab vähendada energiakulu, kuna me ei pea kogu aeg ruume kütma või jahutama,» selgitas Mauer. Hoidlate pinda on 7500 ruutmeetrit.

Kuna maja on jagatud mitmeks osaks, võimaldab see muuseumi kasutada ka siis, kui pole ametlik näituste lahtiolekuaeg. Näiteks hoone tagumise osa kohvikut ja black box’i saali on võimalik kasutada täiesti eraldi. Samamoodi esimest fuajeed ja konverentsisaali.

Vastavalt arhitektide soovile kaetakse kogu hoone fassaad mustrilise klaasiga, mis hajutab sissetulevat valgust. «Küttesüsteemile see ei mõju, sest kolmekordsed pakettaknad on juba ise niivõrd efektiivsed, aga sissetungivat päikesevalgust see pehmendab,» selgitas Mauer.

Küsiti nõu

Projektidirektori sõnul käis maja projekteerimine koostöös väga erinevate huvirühmadega. Sealhulgas puuetega inimeste esindajatega. Samuti kooliõpetajatega, keda oodatakse muuseumisse koos õpilastega.

«Üks algklassiõpetaja esitas väga pragmaatilise küsimuse. Teil on väga pikk näitusesaal. Ma võin ju alguses oma mudilastele rääkida, et käige kõik tualetis ära, aga ma olen kindel, et keset näitusi ütlevad kolm last, et nad tahavad pissile minna. Kas siis hakkame algusesse tagasi minema?» tõi Mauer näite. Ettepanekust tingituna ongi poole näituseala peale tekitatud väike puhkeala, kus on ka tualetid.

Kui esialgu kavandasid arhitektid nii, et ka hoone katusel saab kõndida, siis nüüd katusele siiski ei lubata. «Kui katus oleks käidav, tähendaks see palju suuremat kulu,» põhjendas Mauer.

Töötajaid juurde

Uue hoone valmimine kasvatab märkimisväärselt ka ERMi töötajate hulka. Praegu on muuseumis tööl veidi üle saja inimese, kuid tulevikus võiks see arv kasvada 130–140-le. Eelkõige tuleb juurde teenindavat personali. Praegu külastab ERMi 50 000 kuni 60 000 inimest aastas.

Sel kolmapäeval tutvustasid Mauer ja ERMi direktor Tõnis Lukas uut hoonet neile, kes plaanivad osaleda muuseumi kunstihankel. Seadusest tulenevalt peab avaliku hoone ehitamisel tellima kunsti ehitusmaksumusest ühe protsendi ulatuses. ERM soovib hankega tekstiilteost, mis kaunistaks kino- ja konverentsikeskuse otsaseina. Hanke tähtaeg on 12. märts.

Lepingu järgi peaks Fund Ehitus andma uue peahoone Riigi Kinnisvara ASile üle 2015. aasta detsembris ning maja pidulik avamine on plaanitud 2016. aasta 29. septembrile.

Tagasi üles