Tartlased jahivad euromiljoneid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pauluse kiriku taastamisel tuuakse seina tagant peidust välja ka seni laona seisnud saaliosa, et tulevases kontserdipaigas jätkuks 350 koha asemel istumisruumi rohkem kui tuhandele inimesele.
Pauluse kiriku taastamisel tuuakse seina tagant peidust välja ka seni laona seisnud saaliosa, et tulevases kontserdipaigas jätkuks 350 koha asemel istumisruumi rohkem kui tuhandele inimesele. Foto: SA Tartu Pauluse Kirik

Tartumaalt loodab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 200-miljonisest turismieden-dustoetusest osa saada 22 ettevõtmist, sealhulgas püüab üht suurimat summat tihedas konkurentsis Pauluse kirik.


«Tartu maakond on varemgi olnud ja oli ka selles voorus väga aktiivne,» tunnustas EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni juht Monica Hankov. Tartlaste kavatsustel läheb Hankovi sõnul aga toetuse nimel kõvaks rebimiseks, sest üle Eesti esitati 200 miljonile ligi kolme miljardi krooni eest taotlusi.

Piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks ette nähtud euroraha ihaldavad Tartust peale Pauluse kiriku veel näiteks Neinar Seli uunikumide väljapanek, botaanikaaed, lodjakoda, Raadi pärimuste park, samuti Toomemäe nõlvade rekonstrueerimise ning säästva renoveerimise info- ja külastuskeskuse rajamise plaanid.

Totaalne muutus
Ühe projekti kohta maksimaalselt võimalikku 50-miljonist toetust küsinud Pauluse kirik loodab euroraha abil ära lõpetada paar aastat tagasi alanud taastamistööd ning kujundada kirikust ligimeelitava kontserdi- ja turismipaiga.

SA Tartu Pauluse Kirik juhi Elo Sülla selgitusel saab Pauluse kirikust Lõuna-Eesti üks suurimaid kontserdisaale, mis mahutab üle tuhande inimese tänu sellele, et kasutusele võetakse ka varem laona seisnud saaliosa. See tähendab, et istekohti tuleb kirikusse rohkem, kui on näiteks Vanemuise kontserdimajas, märkis Süld.

Peale kirikuhoone ja -saali täieliku restaureerimise saab pühakoda uhke oreli, plaanis on valmis ehitada parkla ja rajada aed kiriku taha, kirjeldas Süld.  

Kogu töö maksab 90 miljonit krooni. Summast pisut üle poole loodab kogudus saada EASilt ning ülejäänu tuleb riigilt, linnalt ja koguduse oma rahast. «Ilma toetuseta poleks võimalik midagi nii suurt paari aastaga ära teha, tööd jääksid venima,» lausus Süld.

Ärimehe hobi
Teiste hulgas loodab euroraha saada ka ettevõtja Neinar Seli loodud MTÜ Tartu Uunik Auto, et korda teha Raadi vanad lennuangaarid ning avada vanatehnika näitus, õppetoad ja restaureerimistöökoda. «Eestis on piisavalt rariteete – miks neid kuskil peidus hoida?» küsis Seli, kellele vanade autode ning mootorrataste kogumine on olnud hobi ja kirg viimased 15 aastat.

Oma raha panustab Seli külastuskeskuse avamisse kuus miljonit. Seli lootis, et tulevikus majandab ettevõtmine ennast ise ära ning peale ei pea muuseumile maksma. Kasumit ja liigset ärimaiku pole suurettevõtja sõnul samuti mõtet tegevusest otsida. «Taskut sinna ei tule, see on ikkagi puhas MTÜ,» kinnitas ta.

EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni juhi Hankovi sõnul lähtuvad hindamiskomisjon ja EASi juhatus otsuse tegemisel põhimõttest, et toetust saaksid turismiobjektid, mis on ligimeelitavad, pakuvad osaluselamusi ning toovad piirkonda juurde turismitulu, sealhulgas lisateenistust näiteks söögikohtadele ja hotellidele.  

Taotlustetulv
Kõhklejatele, kes küsivad, kas kirik on ikka turismiobjekt, tuletas SA Tartu Pauluse Kirik juht Süld meelde, et ajalooliselt saigi turism alguse palverännakutest ning maailma esimesed turismisihtkohad olid just kirikud ja kloostrid. «Nii et sellest vaatenurgast on kirik turismiobjekt, mis on aastasadu jätkusuutlik,» märkis ta.

Määruse järgi peab EAS miljonite jagamise otsustama kolme kuu jooksul, kuid kuna laekus oodatust palju rohkem avaldusi, võib Hankovi sõnul  127 projekti läbivaatamine võtta rohkem aega. Taotluste tulva toonud meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.  

kas teate

Taotlused Tartumaalt
• Tartu maakonnast esitati EASile 22 taotlust, neist 15 Tartu linnast.
• Tartumaalased küsivad kokku 439,1 miljonit krooni, sealhulgas Tartust esitatud taotluste summa on 290,75 miljonit.
• Üle Eesti laekus avaldusi 127, kogusummas 2,72 miljardit krooni.
Allikas: EAS

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles