Jõefestival meelitab paatide ja tralliga

Emajõe festivalil astub üles Elva vabatahtliku tuletõrjeühingu veepäästerühm oma päästekoertega, kes eile treenisid esinemiseks Atlantise juures. Veepäästerühma juht Valvi Väli rääkis, et koerte oskused lubavad päästa veest inimesi või tuua kaldale paadi, kuid Eesti seadused vetelpäästekoerte kasutamist ei luba. Foto: Andres Ehrenpreis

Kaks päeva võistlusi, tsirkust, kontserte ja väljanäitust peab viiendal Emajõe festivalil linlastele meenutama, et unustusehõlmas jõgi on sportimiseks ja ajaviitmiseks päris mõnus.

Juba eile oli Atlantise juures platsis praamlaev Koit, millest festivali esimesel päeval saab kontserdilava, peaesinejaks Svjata Vatra.

Teisel päeval kehastub laev ujuvmuuseumiks, mille küljes näeb ajaloolisi aluseid ja peal kõiksugu jõega seotud vanavara. Näiteks Hando Kruuv on lubanud tuua oma vanad veesuusad ja «põrgulise» – nii saab igaüks vaadata, millega tegu.

Festivali projektijuht Aile Parmsoo Tiigi seltsimajast rääkis, et jõelava teema on jutuks olnud mitu aastat. Liiatigi on juba ammu kimbatust tekitanud, et jõefestivali peamised osalised peaksid olema paadimehed, aga kesklinna kahe silla vahel õieti polegi kohta, kuhu paati kinnitada. Praamist on ka selleks abi.

Paadimeeste heameeleks tuleb pärast jõeparaadi Jõetreff lodjakojas.
Uudsest ujumisvõistlusest loodavad festivalikorraldajad traditsiooni. Võistlema on lubanud minna teiste seas ka mõned linnavalitsuse liikmed.

Rohkem mõõduvõtmist
Liisa-Lotta Kaivo lodjaseltsist kostis siia juurde, et tartlased arvavad vana aja koledate mälestuste pinnalt, et Emajõgi on Tartus must ja tekitab hirmsaid tõbesid, kuid see on ammu vale, sest vesi on puhas kogu linna piires.

Parmsoo nentis, et võistlusi on selle aasta programmis varasemast enam, kultuuriprogrammi selle võrra vähem.

Kaivo lisas, et Eestis on kolm suurt jõelinna: Pärnu ja Narva aga pigem merelinnana tuntud ja Tartu ainuke tõsine jõesadamaga linn. Sestap oleks igati paslik just siin jõefestivalile veel rohkem jõe teemat lisada, festivali õige nägu alles kujuneb.

«Kui tahame, et Emajõgi oleks aktiivsemas kasutuses, peame sellele ise rohkem tähelepanu pöörama,» põhjendas Tartu abilinnapea Jüri Sasi Emajõe festivali tähtsust. «Festival on võimalus teadvustada, et on jõgi, paadiomanikud, kalamehed ja spordialad, mida saab jõel harrastada, olgu aerutamine, sõudmine või ujumine. Ega sellest palju ikkagi ei teata,» rääkis ta.

Koržets keedab uhhaad

Sasi ütles, et festivali kavast on tema lemmikud esiteks kalapüügivõistlus ja teiseks uhhaa keetmine, sest on põnev vaadata, kuidas Vladislav Koržets seda teeb, ja nippe õppida.

kas teate

Noppeid kavast
• Täna: töötoad lodjakojas kl 18–20, tsirkus, kontsert, tulevaatemäng ja varjuteater Atlantise juures alates kl 20.
• Homme: hommikul kalapüügivõistlus, päeval tsirkus, Ahhaa etendus, ujumis- ja sõudevõistlus. Õhtul kl 18 jõeparaad.
• Vaata lähemalt www.tartu.ee/emajoefestival.