Linn ei hakka gümnasistide koolilõunat toetama

Kuna riik toetab koolilõunat vaid osaliselt ning linn raha juurde ei pane, tuleb ka Jaan Poska gümnaasiumi õpilastel söögivahetunnis oma prae eest juurde maksta. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES Foto: Margus Ansu

Sellel aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mille järgi maksab riik koolilõuna toetust ka gümnasistidele, et too kaasa tasuta koolisööki.

Kui siiani maksis riik 78-sendist koolilõuna toetust vaid põhikooli lõpuni, siis nüüd saavad sama suurt toetust ka gümnaasiumiõpilased. Ometi ei too see kaasa tasuta koolilõunat, nagu seadusemuudatust on tõlgendatud.

«Tartus ei ole tasuta koolilõunat üheski vanuseastmes. Ka põhikoolis on olnud kogu aeg lapsevanema omaosalus,» selgitas abilinnapea Tiia Teppan. Ta kinnitas, et gümnaasiumiõpilastele ei lisa linn omalt poolt toetusraha, kuna selle kuluga pole tänavuse aasta linnaeelarves arvestatud.

Teppan lükkas ümber haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski väite, et gümnaasiumiõpilaste koolilõuna riiklik toetamine oli teada juba möödunud aasta kevadel, kui uus valitsus ametisse astus.      

«Ükski otsus ei tule poliitilise avalduse peale ja linnavalitsus ei hakka riigipoolseid toetusrahasid jagama enne, kui määrus pole alla tulnud. Seetõttu me tõesti ei planeerinud seda 2015. aasta eelarvesse ja ma ei näe, et ka järgmisel aastal peaks linn gümnaasiumiosas kompenseerima,» rääkis Teppan.

Omaosalus jääb

Tartus on linnavalitsuse määrusega kehtestatud gümnaasiumiõpilaste koolilõuna maksumuseks 1,36 eurot päevas. See tähendab, et lapsevanema osalus on 58 senti. Põhikoolis on see 12 senti vähem, sest põhikoolile maksab linn 12 senti õpilase kohta linnaeelarvest juurde. Kui linn maksaks 12 senti ka gümnaasiumiõpilastele, nõuaks see linnaeelarvest umbes 56 000 eurot lisaraha.

Abilinnapea Teppani sõnul võiks koolilõunasse siiski ka lapsevanemad panustada. «See on natukene distsiplineeriv ja lapsevanemat teavitav olukord. Siis ta vähemalt teab, kas tema laps sööb või ei söö. Kodus öeldakse sageli üht, aga koolis tegutsetakse teisiti,» lausus Teppan.

Väite üle, et gümnasistid peaks sellest aastast hakkama saama tasuta koolilõunat, avaldas imestust ka Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. «Minu jaoks on selline tõlgendus üllatav. Pigem oli see poliitiline retoorika,» lausus Jõgi. Ta märkis, et praegu on koolide põhiline mure pigem see, et riigi makstav toetus kätte saada.

«Me ei lähe seda teed, et kui õpilane ei ole juurde maksnud, siis ei saa. Selle raha võib kokku koguda ja siis on õpilasel kuus näiteks 5-6 päeva, kui tal on võimalik täiesti tasuta süüa. Aga ta peab muidugi enne teavitama, et soovib sellist varianti,» rääkis Jõgi.

Ideaalis kõik tasuta

Direktori sõnul võiks ideaalis olla nii, et koolitoit on kuni gümnaasiumi lõpuni lastele täielikult tasuta, kuid siis peaks riik ja omavalitsused selles enne kokku leppima. «Paugupealt ei saa seda teha, sest riik ei saa kohalikule omavalitsusele selliseid kohustusi peale panna, sest prioriteete on ju veel,» tõdes Jõgi.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul oleks kõige õiglasem selline süsteem, kus tasuta koolilõuna oleks kuni gümnaasiumi lõpuni tagatud riigieelarvest. «See, et osa paneb riik ja osa omavalitsus, on raha tõstmine ühest taskust teise,» ütles ta.