Tartus käis libaülevaatust tegemas inimesi viiest maakonnast
26. august 2010, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks Tartu ja Tartumaa elanikele on politsei teinud kindlaks tehnoülevaatuse eest altkäemaksu andnud inimesi ka Võrumaalt, Põlvamaalt, Jõgevalt ja Kohtla-Järvelt. Vastavalt kahtlustusele aitas Tartus Aida tänaval asuv autoremonditöökoda neil tehnoülevaatuselt läbi ebaseaduslikult.
Info, et Tartus on remonditöökoja vahendusel võimalik 1000 krooni eest läbida nõutav tehnoülevaatus, jõudis Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituseni 2008. aasta kevadel. Seejärel võttis politsei remondikoha tõsisema vaatluse alla, märkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Marko Uibu.
Lähemal uurimisel selgus, et auto tehniline seisukord ei mänginud ülevaatuse saamisel olulist rolli – peaasi, et auto omanik oli nõus käima välja 1000 krooni.
Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Janek Maasik kinnitas eeluurimise andmetele viidates, et Aida tänava remonditöökoja teenuseid ülevaatuse vormistamisel kasutati massiliselt. «Sõidukeid toodi ülevaatusele isegi teistest linnadest.»
Kui aga vahemaa jäi liiga kaugeks või sõiduk ei olnudki võimeline omal jõul liikuma, oldi nõus teatud lisatasu eest vormistama ülevaatus ka sõidukit nägemata.
Tehnoülevaatuspunkti töötajad, kes lisateenistuse nimel sõidukeid ebaseaduslikult tehniliselt korrasolevaks tunnistasid, olid staažikad ja soliidses eas. Nad oskasid ära kasutada kogemused ning omandatud teadmised tehnoülevaatuse metoodikast ja seadmetest selleks, et varjata oma ebaseaduslikku tegevust.
Teadaolevalt saab sõiduk ülevaatuselt läbi, kui tal ei esine rohkem kui neli väheohtlikku viga, milleks võib olla näiteks lisavarustuse puudumine (kustuti, tõkiskingad, apteek jne), klaasipesur ei ole töökorras, üks pidurituli ei tööta vmt. Ohtliku vea ilmnemisel sõiduk aga ülevaatuselt läbi ei saa.
Maasiku sõnul tunnistati antud juhul tehniliselt korrasolevateks ka sellised neljarattalised, millel olid pidurid rikkis, pidurivoolikud mõranenud, kere läbiroostetanud, ei töötanud tuled ning ka heitgaaside normist kõrgema CO sisaldusega sõidukid.
«Vigade loetelu on muidugi suurem, kuid mis põhiline, need kõik olid ohtlikud vead, millega ülevaatuselt sõiduk tegelikult läbi saada ei tohiks. Rääkimata juba nendest sõidukitest, mida ülevaataja ise oma silmaga ei näinudki ning mille asemel käis ülevaatusel sõiduki asemel vaid tehniline pass,» rääkis politseileitnant Maasik.
Kuna kuuldus sellisest remonditöökojast levis, tekkis aja jooksul juurde ka omaalgatuslikult tegutsevaid vahendajaid. Kriminaalasjas tuvastati kokku neli altkäemaksu võtnud ülevaatuse töötajat, neli altkäemakse vahendamisega tegelenud isikut ning 24 altkäemaksuandjat.
Kuriteod pandi toime valdavalt 2008. aasta oktoobris-novembris. Kriminaalasi hõlmas 92 kuriteoepisoodi, mis kõik olid seotud altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmisega.
Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püssi hinnangul on juhtum eriti probleemne seetõttu, et inimesed ei taju, et tegemist võiks olla altkäemaksu andmisega ehk karmilt karistatava tegevusega. Seetõttu ongi niisugune kuritegelik skeem väga laialt levinud.
Püss avaldas arvamust, et altkäemaksusumma maksmine näib inimestele ülevaatuse läbimiseks lihtsalt mugava variandina. «Eriti, kui sõidukil tõepoolest võib olla tõsiseid vigu.»
Prokuröri hinnangul on ülevaatuse sujumiseks kellelegi raha pakkumine olnud Eestis küllalt levinud käitumisviis. Selles kontekstis tuligi altkäemaksu andmise süüdistus alustatud kriminaalasjas paljudele süüdistatavatele tõelise ehmatusena.
Prokuröri sõnul ei ole ülevaatuse altkäemaksu abil läbimine taunitav mitte üksnes riigi poolt püstitatud nõuete rikkumise tõttu. «Tehniliselt mittekorras oleva sõidukiga tänavatel liigeldes seatakse ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste liikluses osalevate inimeste elud. Ei eksisteeri ju riigi poolt kehtestatud normid vaid kiusu pärast, vaid selleks, et tagada ühiskonna normaalne funktsioneerimine ning inimeste turvalisus,» sõnas Püss.
Ehkki praeguseks on 32 süüdistatavaga kriminaalasi kohtu ette saadetud, ei tähenda see, et sarnase kuritegeliku skeemi kasutamist enam edasi ei uuritaks. «Tööd altkäemaksu abil tehnoülevaatust vormistavate ülevaatuspunktide, altkäemaksu vahendajate ja andjate tabamiseks kindlasti jätkatakse,» hoiatas prokurör.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse eelmise aasta lõpul, Tartu maakohtus tuleb see arutlusele alates 5. oktoobrist.
Altkäemaksusüüdistuse saanud inimesed maakonniti:
Tartu 17
Tartumaa 5
Võru ja Võrumaa 5
Põlva 3
Jõgeva 1
Kohtla-Järve 1
* Lisaks on olnud kahtluse all inimesi ka Viljandi- ja Valgamaalt.