Soomlased toob Eestisse loomaarstiks õppima oma maa suur konkurents

Täpselt nädal aega on tulevased soomlastest loomaarstitudengid veetnud Eesti Maaülikooli keelekeskuses, et kümne päe­va jooksul õppida nullist eesti keelt koolis hakkamasaamiseks.

FOTO: Andres Ehrenpreis

Järgmisel nädalal istuvad maaülikoolis kõrvuti eesti loomaarstitudengitega veerandsada soomlast, kes lisaks võõras riigis õppimisele peavad kogu materjali selgeks saama ka eesti keeles.


Nende üliõpilaste silmist paistab peale siira huvi eriala vastu aga ka tõsine motivatsioon õppida, mis siis, et stuudiumi eest tuleb välja käia terve varandus. Lisaks tõestavad need tudengid, et eesti keelt on võimalik õppimiseks vajalikul tasemel omandada ka kümne päevaga.

17 soovijat kohale
Maaülikoolis loomaarstiõppes alustav Tea Johanna Mart­tinen rääkis, et soomlased tulevad siia tasulisse õppesse seepärast, et Eesti Maaülikooli on lihtsam sisse saada kui Helsingi ülikooli. Maaülikoolis soovis 25 tasulisele kohale saada 36 soomlast ning kolm eestlast. «Soomes on 62 õppekohale üle tuhande soovija,» tõi Marttinen näiteks.

Maaülikoolis piisab sisseastumisel riigieksami tulemustest, Soomes peavad kandidaadid sooritama ka keerulise sisseastumiseksami, kus testitakse keemia-, bioloogia-, füüsika- ja matemaatikateadmisi. Head eksamihinded annavad vaid lisapunkte. Tasulisi kohti Soomes loomaarstiõppes ei ole.    

Loomaarstindust õpetatakse Eestis vaid Tartus ning aastane õppemaks tasulisel kohal on 88 550 krooni, mis teeb sellest ühe kalleima tasulise õppega stuudiumi Eestis. Seda hinda peavad ka soome tudengid võrdlemisi kalliks.

Muret selle pärast, et hiljem tööd ei leia, tudengid ei tunne. Samuti ei ole põhjust muretseda sissetuleku pärast, sest Marttineni sõnul võib juba algaja loomaarst Soomes teenida kuus üle 2000 euro ehk üle 30 000 krooni.

Küsimusele, kas 60 uut veterinaari aastas terve Soome peale on piisav, vastas nüüdne maaülikooli tudeng Karita Leirisalo: «Tegelikult ei ole piisav, väga palju on vabu töökohti ja me saame kindlasti kõik tööd.» Selle lause ütles Leirisalo muuseas selges eesti keeles, olles õppinud keelt veidi vähem kui nädal aega.

Möödunud nädala kolmapäevast ongi tulevased soome loomaarstitudengid iga päev kuus tundi järjest keeletundides istunud. Pärastlõunati poes käies või linna peal eestlastega suheldes püüavad nad samuti eesti keelt rääkida.

Ühikad nagu Soomes
Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver rääkis, et nelja aasta jooksul on need enne õppeaastat keelt õppima tulevad soomlased ühed motiveeritumad ja tublimad tudengid.
Eesti keele õppimise eest peavad nad muuseas tasuma eraldi, õppemaksule lisaks.

Maaülikooli välissuhete koordinaatori Külli Kõrgesaare andmetel näitab ka väljalangevuse väike protsent soomlaste  tahet loomaarstiks saada. Nelja viimase aasta jooksul on igal aastal vastu võetud 20 kuni 25 tudengit, kellest on aastas õpingud katkestanud vaid üks või kaks.

Soome tudengite eluolu ei erine kuigivõrd eestlaste üliõpilaselust. Mitmed soome tudengid elavad Torni üliõpilaselamus. Ühiselamu tingimusi Soome ülikoolide pakutavaga võrreldes leidis Saana Helina San­delin, et need on sama head kui põhjanaabritel.

kas teate

Loomaarstiõpe
• Maaülikooli veterinaarmeditsiini õpe kestab kuus aastat.
• Tasulise koha õppemaks on 88 550 krooni aastas. 

Tagasi üles