Emeriitprofessor tõstab ööbikulaulu loojad kõrgemale aujärjele

Laulu „Ööpikule“ viisi autor Karl Ramm (vasakult) ja sõnade looja Gustav Wulff olid selle helitöö loomisel aastal 1883 Tartu õpetajate seminaris pinginaabrid, nagu kirjutab oma raamatus Raik-Hiio Mikelsaar. Foto: Raimu Hanson

Tartus tegutseva pubi Zavood juurest Laialt tänavalt majadevahelisse hoovi siseneja märkab hoonete taha liikudes paremat kätt vana pärna, mille tüve läbistab suur auk. Selle puu laulus „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ jäädvustanud Gustav Wulffil on täna 150. sünniaastapäev.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar on uurinud populaarse laulu (pealkiri oli algselt „Ööpikule“) tekkelugu. Ta avaldas äsja lõppenud aastal raamatu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“, et tõsta rahvusliku ärkamise vaimus aastal 1883 loodud väike helitöö ja selle autorid tänases Eestis senisest väärikamale kohale.

Viisi looja Karl Rammi (2. juuli 1864 - 16. november 1919) sünnist möödus mullu suvel ning sõnade autori Gustav Wulffi (1. jaanuar 1865 - 9. jaanuar 1946) sünnist möödub täna 150 aastat.

Professor Mikelsaare teatel on laulu ja selle loojate juubeleid juba tähistatud: Gustav Wulffi sünnikoha (Juusa talu Sirvastes) lähedal Saverna raamatukogus 11. oktoobril ja Karl Rammi õpetajatöökoha lähedal Sindis 13. novembril.

„Nüüd on võimalik Õrna Ööbiku aasta üritusi jätkata Tartus, kus Lai tn 16 (praegu Lai tn 28) asus õpetajate seminar – ööbikulaulu loomise koht,“ märkis ta.

Ettevõtlik emeriitprofessor soovib Tartu linna, Elleri muusikakooli, Sindi gümnaasiumi, otepäälaste ja Tartu kirjanduslike ringkondade toel ööbikulauluga seotud ümmargusi aastapäevi tähistada Tartus 28. märtsil. Üritus tipneks mälestustahvli avamisega Lai 28 hoone välisseinal ööbikulaulu loojatele-seminaristidele.

„Tartlased võiksid aidata korraldada üldrahvalikku korjandust Gustav Wulffi kuju loomiseks, mille saaks püstitada 3. juunil Otepääle paigaldatava Wulffi mälestuspingi juurde,“ lisas Raik-Hiio Mikelsaar.

Ööpikule

Gustav Wulff

Esmatrükk 1883. aastal

1. Õrn ööpik, kuhu tõttad sa

nüüd lahkel lehe kuul?

Kas mõisa aias õisata

sa tahad roosipuul?

Ehk metsas tore’l tomingal

saab hüüdma sinu suu,

kui tähed hiilg’wad taewa all

ja walgust kallab kuu?

2. „Ei mõisa aias helista

wõi laulu minu rind:

Su wanemate werega

on wäetud see pind!

Ka metsas tore’l tomingal

ei hüüdma saa mu huul,

waid talupoja akna all

seal pühal pärnapuul.

3. Kui jõuab õnnis suine öö,

siis laulan talle ma,

et unuks meelest päewatöö,

jääks rahul magama.

Kõik öö siis hääled heljuwad

ta kauni kambri sees,

ja unenäod ilusad

tal seis’wad silma ees.

4. Kui aga taewas kumab koit

ja kaob pime öö,

siis laulan: tõuseb priiusloit

ja waob orjawöö:

sest waimu taewa wõlwilla

ju näha koidu tuld

ja uuel ilul särama

löönd Eesti oma muld!”

Karl Rammi ja Gustav Wulffi laul „Ööpikule“ (praegu tuntud pealkirjadega „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ ja „Õrn ööbik“) ilmus esimest korda aastal 1883 Karl August Hermanni toimetatud väljaande Eesti Postimehe Muusiku Lisaleht teises aastakäigus, nr 5 ja 6, lk 20-21.