/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2014/12/31/3647043t1ha0ae.jpg)
Tuhandeaastases Tartus elas üksvahe üle saja tuhande elaniku. See oli nii tähtis arv, et vääris lausa mälestusmärki. Praegu on meid 97 235.
Mõned meist suurt ringi ei liigu, sest on veel liiga väikesed, mõned jällegi ei liigu ringi seepärast, et on väga vanad. Paljusid näeme tänavail ja parkides, kauplustes ja kirikutes, teatri- ja kontserdisaalides, laatadel ja laulupidudel.
Üks jagu tartlasi vaatab meile vastu töökohas, teine jagu kodus ja perekondlikel koosviibimistel. Mõned on sellised, keda veel ei tunne ja kellega tahaks tuttavaks saada, mõned on seevastu säherdused, keda ei tunne ega tahagi tunda.
Peaaegu kõik tuntud ja tundmatud tartlased on tublid oma ametis ja isiklikus elus. Kõige halvemad ja kurjemad tartlased on pandud oma tegude üle linna serva kinniste ustega hoonesse oma tegude üle järele mõtlema ja ümber kasvama.
Tartlaste hulgas on ka mõned tüübid, kes on midagi enamat kui nad ise ja kes kajastavad omal moel aega, milles nad tegutsevad. Nõnda peegeldavad nad – mõni udusemalt ja mõni täpsemalt, mõni sirg- ja mõni kõverjoonelisemalt – täna lahkuvat aastat.
Joonistanud Josh Merle Tootsi