Aasta parim keeletegu selgub esimest korda õiguslikul alusel

Ministeeriumi nõunik Jüri Valge. Foto: Mihkel Maripuu

Haridus- ja teadusministeerium on kuulutanud välja 2014. aasta parima keeleteo selgitamiseks konkursi, kuhu kandidaate saab esitada 18. jaanuarini. Erinevalt varasemast kaheksast konkursist on praegusel õiguslik alus, mille andis statuudi kinnitanud minister Jevgeni Ossinovski käskkiri.

«Seni oli aasta keeleteo auhinna väljaselgitamine heas mõttes omaalgatuslik, ministeeriumi ühe osakonna asi koostöös teiste osakondadega. Nüüd on kogu sellel tegevusel õiguslik alus,» ütles ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge.

Konkurss ja auhinnad

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2014, e-postiaadressil [e-mail] või posti teel (haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna «Keeletegu»).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi. Konkursi tulemused tehakse teatavaks 13. märtsil Põltsamaa ühisgümnaasiumis.

Välja antakse kaks auhinda. Peaauhinna otsustavad üheskoos kunagised ning praegune haridus- ja teadusminister (Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Tõnis Lukas, Toivo Maimets, Peeter Olesk, Mailis Reps ja Paul-Eerik Rummo), rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.

Senised laureaadid

Senised aasta keeleteoauhindade laureaadid on ministeeriumi andmetel alljärgmised.

2013. aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein). Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager. Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist.

2012. aasta keeletegu: sõnaraamat «Eesti keele sõnapered» I–II (Silvi Vare). Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar). Ministrid tõstsid esile «Kihnukielsed uudisõd» Vikerraadios.

2011. aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand). Rahvaauhind: «Võro keelepesä» elluviimine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi). Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost «Maa ja ilm» (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid «Wiedemanni grammatika» tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit).

2010. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas). Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel Metsatöll), näitust «Muuseum näitab keelt» (Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust «Sõnaus» (Toomas Hendrik Ilves).

2009. aasta keeletegu: «Aabets» (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik). Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev).

2008. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste).

2007. aasta keeletegu: rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (laulupeo peakomisjon). Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva).

2006. aasta keeletegu: üleskutse «Kroon eesti keelele!» (19 Eesti kooli). Rahvaauhind: lavastus «Keeleuuenduse lõpmattu kurv» (Anu Lamp).