iDeal kampaania

Riik kavandab taas Kagu-Eesti prügilat

Aastaid vedas Tartu oma jäätmeid Aardlapalu prügilasse, mis on aga praeguseks suletud. Nüüd rändab Tartu prügi 60 km kaugusele Tormasse. Kavandatav Kagu-Eesti prügila paneks aga jäätmekäitlejad omavahel konkureerima.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Riik pakub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi miljoneid Tartu-, Võru-, Põlva- või Valgamaale uue jäätmekeskuse ja prügila rajamiseks, ehkki 2008. aastal jooksis esimene pikk prügila kavandamine liiva.


Kagu-Eesti regionaalprügila kavandamine algas enam kui kümme aastat tagasi ning katkes 2008. aasta märtsis, kui Nõo, Kambja ja teiste valdade eeskujul ütles jäätmekeskusele selge ei Kõlleste vald Põlvamaal.

2008. aasta kevadel valitsuses vastu võetud riigi jäätmekava 2008–2013 ütleb küll, et Kagu-Eestis on jäätmekäitluskeskuse, sealhulgas prügila rajamine kindlasti vajalik, kuid ei põhjenda, miks. Torma prügila kasutamist nimetab kava kriisivariandiks.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivilt, kelle juunikuise määruse alusel Keskkonnainvesteeringute Keskus firmadele ja mittetulundusühinguile prügilaehitusraha pakub, ei õnnestunud Tartu Postimehel eile kommentaari saada.

Prügifirma ei huvitu
Tartu lähedal endise Aardlapalu prügila alal jäätmete ümberlaadimisjaama pidava Veolia Keskkonnateenuste tegevdirektor Argo Luude kinnitas, et Veolia Kagu-Eesti prügila rajamisele ei pretendeeri.

Samas leidis Luude, et kui Eesti Energial õnnestubki paari aasta pärast käima saada Iru jäätmepõletustehas, ei pruugi see olla vastuolus uue ladestuskoha avamisega Kagu-Eestis. Ta märkis, et põletustehas suudab vastu võtta umbes 70 protsenti jäätmeist, ülejäänu vedu Irru poleks otstarbekas.

Kagu-Eesti olmeprügi rändab juba teist aastat Jõgevamaa Torma prügilasse, mida majandab Ragn-Sellsi osalusega firma Amestop. Amestopi juhataja Toomas Orumaa ütles, et tema arvates on uue prügila rajamine tarbetu ja perspektiivis kahjulik.

«Eelmisel kevadel hakati meedias kirjutama, et elu Kagu-Eestis jääb seisma ja tuleb jäätmeuputus,» meenutas Orumaa. «Nii ei läinud. Jäätmekäitlus toimib ja juhin tähelepanu, et käitlustasud pole tõusnud.»

Supp kisub lahjaks
Praegu veidi üle kuue hektari hõlmav Torma prügila avas sel suvel uue 0,8-hektarise ladestusala, mille täitumine võtab Orumaa sõnul vähemalt kaks aastat. Ühtlasi taotleb Amestop riigilt juurde 18 hektarit väheväärtuslikku metsamaad, mille loovutamisega on Riigimetsa Majandamise Keskus juba nõustunud.

«Sellest maast piisab meile aegade lõpuni, kusjuures suurt osa sellest pole meil tarvis ladestuseks, vaid jäätmete sorteerimiseks ja kompostimiseks,» kõneles Orumaa.

Orumaa arvates solgiks uus Kagu-Eesti prügila turgu, sest minimaalseks äramajandamiseks vajab prügila vähemalt 35 000 tonni jäätmeid aastas.
Kui Irus käivitub jäätmepõletus, läheb raskeks olemasolevailgi prügilail, rääkimata uutest, arutles Orumaa.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles