/nginx/o/2014/12/22/3629539t1h0416.jpg)
Jüri Pere (sündinud 1953) jutustab ümber oma ema Lehte Pere (sündinud 1920) mälestusi:
Perekonna kild. Kuidas vanasti jõule peeti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu ema Lehte Pere, neiupõlves Frei, meenutas omal ajal, kuidas talus jõule peeti. Loomulikult tehti sülti ja verivorsti. Isa Jüri pruulis õlut, oli ka koduveini. Jõululaupäevaks toodi kolmveerandliitrine pudel riigiviina. Sellega käidi ka külas ja võeti külalisi vastu. Pudel sai tühjaks kolmekuningapäevaks.
Peale jõulukirikut istuti söögilauda. Peale söömise ja joomise lauldi kõikidel pidudel. See kodune bel canto ühendas naabreid ja eri põlvede sugulasi rohkem kui miski muu. See aeg, tundub, on kadunud, sest inimhääl on asendunud igat sorti masinamuusikaga.
Ebe Susi (sündinud 1945) meenutab, kuidas isa Eduard nende pere alati ka oma isa Aleksander Pere tallu Jaagule jõule tähistama viis:
Isa läks alati hobust jootma ja kui tagasi tuli, oli jõuluvana juba ära käinud. Küll ta siis kurvastas. Me lohutasime ja andsime oma pakist õuna ja präänikuid. Ega ta kõike seda tahtnudki. Aga pits viina kulus talle küll ära.
Vanaisa juurest kojusõit oli mõnikord päris jube. Isa oli püsti rees, lapsepabulad kuhjas üksteise otsas ja ema kõige selle vara kaitsel, et keegi ära ei kaoks. Neli kilomeetrit polnud pikk vahemaa, aga sügav lumi ja isa liigne uljus ajasid hirmu nahka nii lastele kui emale.
Jüri Pere ning Ebe Susi on vend ja õde.