/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2014/12/18/3620431t1h175c.jpg)
Tartu loodab tuleva aasta eelarvesse ligemale 60 miljonit eurot tulumaksuraha, kaks korda enam kui kümmekond aastat tagasi. Paraku veab kasvu avalik sektor ja maksumaksjate hulk ei taha kuidagi suureneda.
Maksumaksjate arv kasvab Tartus visalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea uudis on see, et kui aastal 2004 oli Tartu keskmine palk 473 eurot, siis kümme aastat hiljem juba 928 eurot ja tuleval aastal eeldatavasti 1051 eurot.
Nukram pool on see, et aastal 2004 oli Tartu aasta keskmine maksumaksjate arv 41 759 inimest ja buumi tipul üle 45 000, kuid viimastel aastatel püsib võrdlemisi paigal ja ennustuse kohaselt ei ületa ka tuleval aastal 41 000 piiri.
«Töökohti tuleb ikka visalt Tartusse juurde,» sõnas Tartu rahandusosakonna juhataja Külli Lust. «Avaliku sektori töökohad on suhteliselt stabiilsed. Muutused, mis puudutavad erasektori osa, on ka võrdlemisi tagasihoidlikud.»
Maksumaksjate kadumisele on pakkuda mitu selgitust: töökohti kadus masu tulles, osa tööealistest inimestest liikus välismaale, osa kolis linnapiiri taha ja maksab makse valdadele. Lust lisas, et Tartu elanikke ja maksumaksjaid tõmbas vähemaks ka tallinlastele lubatud tasuta ühistransport. «Elanike arv muutus eelmisel aastavahetusel kõvasti,» tõdes ta.
Tõsi on ka see, et maksumaksjate arv ei kõigu registreeritud elanike arvuga päris samas taktis.
Tartu eripära on, et suhteliselt suur osa töökohti on avalikus sektoris. Lõppeval aastal on äriettevõtete osakaal 59 protsenti, avaliku sektori osa 41 protsenti. Enne masu oli äriettevõtete osa 63 ja avaliku sektori osa 37 protsenti.
Seejuures on avaliku sektori suurim maksumaksja Tartu ülikooli kliinikum, kust tuleb 8,3 protsenti tulumaksust, järgnevad Tartu ülikool 7,7 ning Tartu linn 6,1 protsendiga.
Erasektori suurim maksumaksja on Playtech 1,5 protsendiga, järgnevad A. Le Coq ja Hanza Mechanics Tartu – mõlemad 0,7 protsendiga.
«Oleks tore, kui maksumaksjate arv taastuks,» ütles Lust.
Ta lisas, et linnal on õnnestunud müüa maatükke tööstusparkides ja ehk aitab see töökohtade kasvule juurde.
Linna rahakoti seisukohalt on oluline muidugi ka see, kui suure osa tulumaksust eraldab riik linnale. See protsent on aastati erinev: headel aegadel on olnud ka 11,93, kriisiaastatel oli 11,4 ja tänavu on 11,6.
Omavalitsuse laekuvat maksutulu ei mõjuta otseselt see, kas üksikisiku tulumaksu protsent on 26 või 21, sest arvestus käib teenitud brutopalga alusel.