Esimesse klassi läheb sügisel 1300 last

Tartus läheb sügisel esimesse klassi 1300 last. Foto: Urmas Luik

Tuleval sügisel läheb Tartus esimesse klassi 1346 last, kelle mahutamiseks plaanib linn avada 56 klassi, neist kaheksa vene koolides.

Linnavalitsus määras eilse korraldusega, kui palju klasse tohib kooliti avada. Enamasti on neid lubatud neli või viis, mõnes koolis ka kaks või kolm ja erivajadustega õpilaste koolides vajaduse järgi.

«Oleme igal aastal varakult analüüsinud kooli minevate laste arvu ja koolide mahutavust ehk kui palju üks või teine kool on valmis klasse avama,» selgitas Tartu abilinnapea Tiia Teppan. «See info on kõigile nüüd teada.»

Kohustus tagada koht

Teppan lisas, et Tartu linnal on kohustus kõigile esimese klassi ealistele lastele koht tagada ja nii on saadud vajalikuks klasside arvuks linna koolides 56. Laste arv klassis on üldjuhul 24, kuid vajaduse järgi saab klasse suurendada 28 õpilaseni.

Näiteks kui mõni laps lisandub vahetult õppeaasta alguses või on vaja õed-vennad samasse kooli vahetada.

Teppan ütles, et see on siiski maksimumarv. «Lapsevanematel on õigus valida ka erakoolikoht, erakoolide võrgustik on laienenud: on TERA, Waldorfi kool, Peetri kool, katoliku kool,» rääkis Teppan. «Linna koolidesse läheb teatud hulk lapsi, kui palju täpselt, selgub augusti lõpuks ehk vahetult enne kooliaasta algust. Meie oleme valmis kõik lapsed koolidesse võtma.»

Teppan ütles, et linn tahab järk-järgult teisest vahetusest vabaneda, seda ei ole enam Karlova koolis, kuid on näiteks Härma gümnaasiumis, sest ruume pole lisandunud ega ole ka kooli ümber korraldatud. Leevendust toob aga see, et on suurendatud vastuvõttu nendes koolides, kus enam ei ole gümnaasiumiosa. «Kus on rohkem võimalust juurde võtta, seal suurendame klasside arvu,» lisas ta.

Koolivõrgukomisjon, mille aruandele tuginedes Tartu linnavõimud lahutasid enamiku Tartu gümnaasiumide küljest põhikooli, sõnastas eesmärgina, et Tartus oleksid väikesed, lastega arvestavad kolme paralleelklassiga põhikoolid. Viie paralleelklassiga koolid on sellest võrdlemisi kaugel.

«Eks see komisjon pidigi ideaalvariandi pakkuma,» ütles Teppan. «Reaalne elu on korrektiive teinud. Me ei kavanda lähiaastateks ühtegi uut põhikoolihoonet, kuid koolivõrk on mitmekesine ja ka erakoole on juurde tulnud, see võtab linnakoolidelt koormust vähemaks.»

Arno aitab

Teppan lisas, et paralleelklasside hulga kohta käivad arvud näitavad võimalikku maksimumi. «Ma ei näe võimalust, et meil tegelikult tuleb nii palju viie paralleeliga koole,» lausus ta.

Nagu varem, aitab lastele kodulähedast kooli valida infosüsteem Arno, mis Teppani selgitusel arvestab ka seda, et koolitee oleks ohutu.

Esimesed klassid kooliti

• Härma gümnaasium – kuni 2

• Puškini kool – kuni 4

• Annelinna gümnaasium – kuni 4

• Descartes’i kool – kuni 5

• Forseliuse kool – kuni 3

• Hansa kool – kuni 4

• Masingu kool – vajaduse järgi

• Karlova kool – kuni 4

• Kesklinna kool – kuni 2

• Kivilinna kool – kuni 4

• Kroonuaia kool – vajaduse järgi

• Maarja kool – vajaduse järgi

• Reiniku kool – kuni 5

• Raatuse kool – kuni 5

• Tamme gümnaasium – kuni 4

• Variku kool – kuni 5

• Veeriku kool – kuni 5