/nginx/o/2014/12/09/3594483t1hdfe3.jpg)
Mitte kunagi ei ole eesti mees jõudnud jooksus maailma tipule nii lähedale, nagu täna 60-aastaseks saav Enn Sellik: kuu enne Montreali olümpiat aastal 1976 läbis ta 5000 meetrit ajaga 13.17,2. Maailmarekordist jäi puudu vaid 4,2 sekundit.
Tartlase juubel. Enn Sellik 60
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
10. detsember 2014, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, mida Sellik, keda paljud tartlased on küllap näinud taksorooli keeramas, suutis nõukogude spordi hakklihamasinas, käib nüüdsetele, vaba Eesti poegadele kaugelt üle jõu. Täpsemini: üle vastupidavuse ja kiiruse.
Tänavuse Eesti edetabeli liider kaotaks talle 5000 meetri jooksus peaaegu staadioniringiga, 10 000 meetri jooksu parim aga rohkem kui kilomeetri.
Paraku jäid Sellikul suurtel tiitlivõistlustel medalid võitmata. Montreali suvemängudeks valmistudes vigastas ta esmalt Pravda krossil liivasel rajal jalalaba sidemeid, olümpial sattus aga eeljooksu, kus inglane Brendan Foster arendas mõttetult pöörast tempot. Finaalis tuli väsinuna leppida 11. kohaga.
Kaks aastat hiljem EM-võistlustel Prahas tundis Sellik end paar kilomeetrit enne lõppu sedavõrd hästi, et plaanis teistel eest ära joosta. Kui ühtäkki tabas teda maksapiste – ilmselt Kesk-Aasia treeningulaagrite olude tagajärg. Tempot tuli alandada. Sellegipoolest jooksis ta elu margi 27.40,6.
Moskva olümpia eel saatsid Nõukogude Liidu koondise treenerid Selliku taas vägisi mägedesse harjutama. See ei sobinud talle. 5000 meetri jooks läks täiega aia taha, 10 000 meetrit lõpetas ta põrgupalavuses kaheksandana.
Ega Sellik päris medaliteta siiski jäänud. 1977. aastal võitis ta tollase EPA metsandustudengina universiaadil kuldmedali 5000 meetris, murdmaajooksu MM-võitlustel tuli liidu koondisega kolmel korral kolmandaks ning lõpetas aastal 1973 juunioride EMil 5000 meetrit teisena. Ent need on tulemused, mida mäletavad peamiselt vaid statistikakogumikud.
Sitketele spordimeestele on Sellik eeskujuks tänini. Kui kevadel küsis Postimees Eesti esitriatleedilt Marko Albertilt, kes on Eesti ajaloo parim sportlane, pakkus ta just Sellikut. Miks? «Sest tema oli omal ajal Eesti rekordeid püstitades maailmarekorditele lähedal.»