Püssirohukelder kees ideedest, mis pürivad maailma

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ärikiirendi Buildit idufirmade tooteesitluspäev Püssirohukeldris.
Pildil ärikiirendi Buildit tegevjuht Aleksander Tõnnisson.
Ärikiirendi Buildit idufirmade tooteesitluspäev Püssirohukeldris. Pildil ärikiirendi Buildit tegevjuht Aleksander Tõnnisson. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eelmisel nädalal esitles oma toodet üksteist idufirmat, kes on lihvinud end riistvarakiirendis Buildit.  Sündmus leidis aset Püssirohukeldris, mille kohta Eesti äriingel Marek Kiisa arvas, et nii nime kui sisu poolest sobis püssirohukelder demoõhtuks ülihästi.

«Mul oli väga hea meel näha globaalse haardega rahvusvahelist seltskonda ja maailmatasemel üritust,» sõnas Marek Kiisa, kes on Eesti äriinglite assotsiatsiooni EstBAN üks asutajaid ja juhte.

Kiisa lisas, et kui tänapäeval panustatakse väga palju tarkvaraärisse, siis on tal eriti suur rõõm näha päris asjade tegijaid. Ta imetlus on suur eriti seetõttu, kuna teab, et just päris asjadega on maailma vallutada palju keerulisem kui tarkvaraliste uuendustega. Päris asjade turuletoomist peab saatma eriti kõrge pilotaaž ning turg tuleb vallutada suure kõmina ja müdinaga veel enne, kui osavad Aasia näpud toote kopeerida jõuavad.

Tartu teaduspargis tegutseva Builditi erakapitalil põhineva investeerimisfondi suurus on ligi 500 000 eurot  poolteisekümneks aastaks. Selle aja jooksul investeeritakse vähemalt 24-sse robootika või elektroonikaga tegelevasse ettevõttesse, et viia need kolme kuuga tööstusliku prototüübini ja valmistada ette järgmiste investeeringute kaasamiseks. Kiirendi tegevust toetab EASi Start-up Estonia programm, mida rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist.

Kolmekuuline mentorprogramm

Builditi tegevjuht Aleksander Tõnnisson ütles, et kui esimese kolme kuuga lihvis end nende juures neli idufirmat, siis seekordse pesakonna moodustas juba 11 alustavat firmat, mis on pärit Eestist, Lätist, Soomest, Bulgaariast, Venemaalt, Suurbritanniast, Indiast ja Palestiinast.

Ta selgitas, et ärikiirendi on investeerimismudel, kus rõhk ei ole mitte rahasumma suurusel, vaid programmil, mis annab võimaluse osa saada rahvusvaheliselt tunnustatud mentorite koolitusest ja nõuannetest.

«Meil on niisuguseid mentoreid 90. Eriti meeldib meile tuua siia inimesi Ameerika Ühendriikidest, sest neil on hoopis teine maailmavaade ning nad suudavad anda väga head nõu,» ütles ta.

Builditi kolmekuulise programmi järel saab üsna kindla selguse, kas ühel või teisel meeskonnal on potentsiaali edasi töötada või kas neil on niisugune toode, mil on võimalus turul ellu jääda.

Aleksander Tõnnissoni sõnul «surevad» need idufirmad, kes ei suuda leida toimivat ärimudelit, või kel ei ole oma tootele turgu või kes ei oska nendele turgudele jõuda. Või kel saab raha otsa enne, kui suudetakse end piisavalt tõestada selleks, et kaasata lisainvesteeringuid.

«Palju start-up’e sureb ka meeskonna lahkhelide tõttu. Kui sa ehitad väikse meeskonnaga ja piiratud rahaliste vahenditega globaalset ettevõtet, on pinged kerged tekkima,» rääkis ta.

Ka investeerijad tajuvad riske, kuid ometi on mäng põnev. Investeeritakse lootuses, et need, kes ellu jäävad, katavad ka juba tekkinud kulud.

Mis saab idufirmadest pärast ärikiirendi programmis osalemist? Aleksander Tõnnisson vastas, et see jääb nende enda otsustada, et kas nad ehitavad oma firmat Eestis edasi või lähevad tagasi kodumaale.

Näiteks esimeses pesakonnas, kus olid Eesti, Bulgaaria, Suurbritannia ning üks saksa-rootsi segatiim, läksid koju ainult bulgaarlased, kuna teistele hakkas Tartu meeldima. «Rolli mängib asjaolu, et ühe ja sama raha eest elab Eestis kauem ära kui näiteks riigis, kust siia on tuldud,» ütles Tõnnisson.

Eduraja otsingud

Äriingel Marek Kiisa tõi idufirmade nimetegemispäeval kõneldes näite ettevõttest, mille äriplaan muutus viis korda ning mil oli kokku 22 suunda, kus raha teenida.

«Ettevõtte arengut võib võrrelda elusorganismi arenguga, mida mõjutab aeg ja keskkond. Alustava firma ideed võivad huvitavaks muutuda hoopis muus valdkonnas võrreldes esialgsega,» rääkis ta. «Tavastatistika ütleb, et kümnest iduettevõttest üks saab edukaks.»

Eelmise nädala üheteistkümne tooteesitluse järel julgeb Marek Kiisa aga ennustada, et vähemalt kolm-neli neist on väga tugeva potentsiaaliga tiimid, kellest tulevikus kindlasti kuuleb. Investorid eelistavad neid, kes on kirglikult pühendunud ning väga sihikindlad. See ongi ta sõnul edu retsept.

Juba praegu võtab Buildit vastu avaldusi järgmistelt idufirmadelt, kel on šanss pääseda ärikiirendi kevadisse kolmekuulisesse mentorprogrammi. Avaldusi võetakse vastu 15. detsembrini Builditi veebilehel www.buildit.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles