Jüri Saar Tartu linnavolikogust: bussijaama arutelu ja kaks häirekella

Jüri Saar Foto: TPM

Läinud neljapäeva õhtul saatis kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid laiali ilusasti sõnastatud pressiteate sellest, kuidas Tasku keskus saab 25 miljonit eurot maksva laienduse ja selle käigus saab Tartu bussijaam kaks korda suuremaks.

Paar tundi varem oli Tartu volikogu opositsioon kaunisti sõnastanud oma vastumeelsust detailplaneeringule, mis lubab nimetatud laiendust ja uut bussijaama.

Näiteks Isamaalise Tartu Kodaniku liige Merle Jääger meenutas, et kui Voldemar Pansol lavaka tudengitele etüüdi kohta midagi tarka öelda ei olnud,  siis ütles, et «suure töö olete ära teinud».

Koalitsioonierakondade suhtumise võib väga laias laastus kolmeks jagada. Sotsid, kes umbes aasta tagasi olid bussijaama planeeringu suhtes väga kriitilised, põhjendasid üksteise võidu, miks see ikkagi hea on. Keskerakondlased ütlesid, et see on parim, mis on praegu saada. Reformierakondlased ei öelnud suurt midagi. Erand oli arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa, kes rääkis, et tema hinnangul tegi komisjon palju tööd, palju sisulist tööd ja ka head tööd. Ta märkis, et aasta jooksul arutati seda planeeringut kaheksal koosolekul ja hoolimata sellest, et planeeringut on saatnud emotsioonid ja mõnikord ka hüsteeria, jäi komisjon kõikidel kordadel tasakaalukaks.

Päevakorrapunkti arutelu avas abilinnapea Jarno Laur (SDE), kes selgitas planeeringut, kuidas see muudab bussjaama toimimist ja kuidas liikluskorraldust. Muu hulgas ka seda, et ei ole ette näha, et Tartule oleks vaja suuremat bussijaama.

Kui Laur kõneles turutaguste alade arendusest ja sellest, kuidas sinna tulevikus piisav autodega ligipääs tagatakse, hakkas helisema tulekahjualarmi kell. Teist korda hakkas häirekell helisema pärastpoole, kui Nikolai Põdramägi (KE) oli oma jutus jõudnud mõtteni, et bussijaama ala on liiklusele kitsas. Häirekella selgitus oli tegelikult proosaline: ülikooli raamatukogus, kus volikogu koos istub, on remont, ja remonditolm paneb alarmi tööle.

Põdramäe kriitiline sõnavõtt jõudis mõtteni, et kitsastes oludes tuleb rajatavat bussijaama käsitleda ajutise lahendusena, kuniks lõpeb kõrvalkrundil Statoilile antud hoonestusõigus ja linn saab sinna oma bussijaama ehitada. Volikogu esimees Aadu Must viitas, et võibolla tuleks kitsikuse vähendamiseks kaaluda mõne bussi peatuskoha rajamist Kaluri tänavale, kui ajutine bussijaam on seal lõpetanud.

Vabakundlane Jüri-Ott Salm võttis üles teema, mida ka linnakodanik Kalle Kulbok sel päeval paljudega arutas, nimelt et standard näeb ette bussidele tagurdamiseks taga kaheksa meetrit vaba ruumi, joonisel on näha 7,5. Laur vastas, et sellega probleemi pole. Salm väljendas ka, et tema suhtluskonnas ollakse kõnealuse planeeringulahenduse pärast «suhteliselt kurvad».

Jüri Kõre (IRL) rääkis, et Tartu loodab oma välisühenduste parandamiseks toetusi, aga ise vastab tagasihoidliku pingutusega, lõpetades neljarealise maantee kilukarbis. Kilukarbi kujund kordus aruteludes palju.

Mihhail Lotman (IRL) tõdes ka, et kilud on ilusti karpi mahutatud ja katastroofi ei ole. «Aga ma ei näe mingit põhjust, miks me peame toetama mingisugust otsust ainult sellepärast, et see ei ole katastroofiline,» ütles ta.

Lotman jõudis jutuga sinna, et Tartus on ruumi küll ja oleks loogiline arendada ühistranspordi logistikakeskust raudteejaama juures. Laur oponeeris talle, et ka seal pole piisavalt ruumi, et avaliku raha eest ehitada sammastega maja.

Peeter Tulviste (IRL) arvas, et peaks püüdlema lahenduse poole, mis lubaks ohhoo! ütelda.

Tõnis Lukas (ITK) tunnustas, et planeering on tänu sotsidele ja ühiskondlikule survele saanud parem, aga rahuloluks pole põhjust, sest tõmbekeskuste Eesti edendamisel on bussitransport oluline ja kasvav. «Viga on süsteemis, kellelegi lubati päris alguses ära, ja nüüd on vägisi, vägisi pressitud, püütud siis saia teha,» lausus Lukas.

Kadri Leetmaa ütles sotside poolt lõppsõnas, et katsed öelda, et teised tahavad kilusid rohkem karpi panna, ei pea paika.

 «Planeerime kitsastes oludes ja head alternatiivi ei ole. Me oleme arutelude laiuse avaruse ja sügavusega rahul. Äärmuslikud arvamused tulid välja, neid sai kaaluda,» sõnas Leetmaa. «Kutsume üles mõtlema, kas see lahendus on parem kui praegune bussijaam.»

Abilinnapea Laur rääkis, et viidatud on, et selle planeeringu puhul on muudatused nüanssides, aga tavaliselt planeeringud ongi nüansside kogum. «Selle planeeringuga on mindud taolisel määral detailidesse, et tihtipeale ei ole see mõistlik,» rääkis ta. «See on vajalik võtmaks maha hirme, mingid asjad turvata ühiskondlikku kokkuleppe käigus.»

Laur kommenteeris ka mõtet, et lahendus näib mõnele tartlasele vilets: «Arvan, et bussisõitja seisukohast, kes tuleb moodsasse terminali, astub vaatamata ilmale kuiva jalaga bussilt maha või bussile, paneb auto parklasse, mis on kaetud, ja läheb bussile läbi maja, saab võtta kohvi, käia toidukohas, ei ole see lahendus halb.»

Hääletustulemus: 25 poolt, 13 vastu.