Tudengid jooksevad Tartus korteritele tormi

Virge Tamme arvates on reedest saati tema käsutuses olev 36-ruutmeetrine väikse garderoobi ja kena euroremondiga korter ideaalne ning ta ei kurvasta ka mööbli puudumise pärast. Foto: Andres Ehrenpreis

Kuigi üüripindade hinnad on tudengilinnas algava õppeaasta eel kerkinud kõrgeimateks Eestis, lähevad kergesti kaubaks nii mugavusteta ärklitoad kui ka ülehinnatud paneelmajakorterid.

Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant Virge Tamme elas läinud õppeaastal kahetoalises ahiküttega üürikorteris. Peavarju hind oli soodne, sest omaniku tütar elas ühes toas ning neiu jagas teist tuba vennaga.

Kuna kolmekesi nappis väikses korteris hingamisruumi, hakkas Tamme juuli lõpus uut elamispinda otsima.

«Otsisime noormehega elementaarse sanitaarremondiga vähemalt 30-ruutmeetrist korterit, kus oleksid korralikud WC ja dušinurk, mis ei asuks köögis,» ütles Tamme. «See pidi sobima mitmeks aastaks.»

Popp Annelinn

Piirhinnaks seadis Tamme 2500 krooni. Kuna talvel tulevad kommunaalmaksed juurde, pidid noored olema kindlad, et jõuavad üüri tasuda.

Nii jälgis tudengineiu igal hommikul kinnisvaraportaalidesse üles riputatud kuulutusi. «Valikut ei olnud üldse, selline tunne oli, et me ei leiagi seda korterit,» meenutas ta.

Pärast kahenädalasi otsinguid ja nelja vaatamas käidud korterit leidis Tamme lõpuks Turu tänavale ideaalse ühetoalise euroremondiga korteri, üüriks täpselt 2500 krooni.

Friis Kinnisvara maakleri Ivo Kree kinnitusel käibki tormijooks just 2000–2500-kroonise üürihinnaga korteritele. «Tüüpiline tudengi lemmikkorter on kahetoaline, eraldi tubadega, võimalikult odav, natuke mööblit sees – selline võetakse minutitega ära,» kirjeldas Kree enamasti Annelinnas asuvaid populaarseid elamispindu.

«Algul otsitakse muidugi suure hurraaga kesklinna, aga kui siis taibatakse, et ei saa seda endale lubada, hakatakse mujale vaatama,» tõdes Kree, kelle kinnitusel on peamiseks argumendiks hind – mida odavam, seda parem. Seetõttu lähevad kaubaks ka 1000-kroonised ühiselamu tüüpi üürimajade ühetoalised, kus pesuruum on koridoris.

Pealinnast kallim

Õpingute tõttu jälle Tartusse koliv maaülikooli maastikukaitse ja hoolduse eriala tudeng Kristi Veere on aga nördinud, et ülikoolilinna üürihinnad on kallimad kui pealinna omad. «Tallinnas on sama raha eest igal juhul suurem valik,» teadis neiu omast kogemusest rääkida.

Veere otsitavale peavarjule palju nõudeid ei esita – vastuvõetamatu on ainult WC ja duširuumi jagamine võõrastega.

Neiu saatis taotluse ka ühikasse, kuid 1800 krooni ühetoalise eest tundus absurdne, seetõttu otsustati kursuseõega korteri kasuks. Tudengineiud suudaksid endale lubada pinda, mille üüriks kuluks 1500–2000 krooni mõlemalt pluss kommunaalmaksed.

«Aga isegi selle raha eest pole midagi võtta, vaatamagi pole eriti midagi minna,» kurvastas Veere, kes on korterit otsinud nädala jagu.

Ka Kree on päri, et mitme peale punti võttes on korteri rentimine isegi odavam kui ühikas. Kuigi augustikuus on hinnad Tartus sessoonse üürituru tõttu laes, on võimalik selle summa eest saada korralik kahetoaline, lisanduvad kommunaalmaksed – suvel 500, talvel kuni 1500 krooni.

Üliõpilaselamutel on Tartu Üliõpilasküla majutusjuhi Janika Hango sõnul aga ka hulk eeliseid nagu soodne asukoht ja turvatunne. Kui kuskil on mingi probleem, tuleb Hango sõnul vaid teada anda, ning töömees vahetab lambipirni või parandab veekraani.

Üürihinnad Tartus
• Ühe koha üür üliõpilaselamu 2-kohalises toas koos kommunaalmaksetega u 1400 kr, remontimata majas u 700 kr.
• Keskmises seisukorras 1-2-toaline üürikorter Annelinnas või Ülejõe linnaosas 1500–3500 kr.
• Ahiküttega 1-2-toaline üürikorter Karlova, Supilinna või Tähtvere puumajas 1000–3000 kr.
(Allikas: Tartu Üliõpilasküla koduleht, www.kv.ee)