Teisipäeval koos istunud Tabivere vallavolikogu jõudis erinevalt mitmetest teistest Jõgevamaa ja Tartumaa omavalitsustest hoopis teistsuguse otsuseni. Nimelt otsustas volikogu, et ei anna kohaliku veevärgi opereerimisõigust ASile Emajõe Veevärk, ehkki torustikud olid varem vallajuhtide eestvedamisel antud üle suurfirmale. Arutelud siiski jätkuvad.
Emajõe Veevärk jäi Tabiveres esialgu pika ninaga
Vallavanem Aare Aunap esitas volikogu istungile eelnõu, millega taheti määrata Tabivere aleviku vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk. Hääletusel pooldas eelnõu kolm vallavolikogu liiget, neli olid aga selle vastu ning kolm saadikut jäid erapooletuks.
Seega jäi Emajõe Veevärk Tabiveres veefirmaks määramata ning tegevust jätkab seni valla veevärke hallanud Veemajanduse OÜ.
Paljuski mõjutas eelnõu vastu hääletanud volinike otsust ilmselt teadmine, et Emajõe Veevärk on teistes omavalitsustes tõstnud hüppeliselt vee hinda. Nii kehtib mitmetes Tartumaa omavalitsustes vee hind 37.50. Tabiveres maksab vee kuupmeeter koos kanalisatsiooni ärajuhtimisega praegu 25.20.
Veemajanduse OÜ omanik ning Tabivere vallavolikogu liige Rannar Raantse rääkis, et suuremat muret tegi volinikele hoopis see, et eelnõu järgi taheti vee-ettevõtjat vahetada vaid Tabivere alevikus, mitte aga vallas tervikuna nagu esialgu kavas.
Emajõe Veevärk pole Raantse sõnul teinud valla suuruselt teises asulas, Maarja-Magdaleenas, vähimaidki investeeringuid. Küll aga uuendas vahepeal sealse veetorustiku Veemajanduse OÜ, kuna sellega ei kannatanud kauem oodata.
Seega mõistsid nappi enamusse jäänud volinikud, et 2004. aastal sõlmitud lepingut Emajõe Veevärgiga on teine pool praeguseks sisuliselt nii palju muutnud, et see pole enam see leping, mis alla kirjutati.
Tekkinud olukorda ja edasisi tegevusplaane hakkab nüüd arutama volikogu määratud veemajanduse komisjon. Selge on see, et vallajuhtide plaan on anda veevärgi opereerimisõigus üle Emajõe Veevärgile. Ka Emajõe Veevärgi juht Andres Aruhein on varem Postimehele kinnitanud, et firma eesmärk on võtta üle ka kohalike veevõrkude opereerimine.
Raantse avaldas arvamust, et omavalitsuste väikeste veevärkide suurtesse kolhoosidesse liitmisel on tegemist riikliku survega, mida veab keskkonnaministeerium. «Sel moel suretatakse aga maal väikeettevõtlus lihtsalt välja,» hindas Raantse tekkinud olukorda.