Pildid: rahvusülikooli 95. aastapäev algas aktusega

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna lõuna paiku algas Tartu Ülikooli sünnipäevaaktus, kus promoveeritakse 120 vastset doktorit ja viis audoktorit ning antakse kätte Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind.

Sünnipäevakõne pidanud rektor Volli Kalm ütles tänusõnad Eesti rahvale emakeelse ülikooli loomise ja hoidmise eest. Eestikeelse ülikooli algus oli ebakindel ja rabe. Alustati kõigest kolme professoriga, kuid tahe oli suur, rääkis ta.

Nüüd ei ole meil põhjust kahelda rahva, riigi ja ülikooli kestmises. See ei tule aga iseenesest. Kestmiseks on tehtud tööd ja tähtsaid otsuseid, kinnitas rektor.

President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes asjaolu, et valik eestikeelse ülikooli kasuks tehti ajal, mil käis vabadussõda. See raske valik on presidendi hinnangul andnud meile selle riigi. Eestikeelne haridus ja teadus aitasid meil üle elada okupatsiooniaja ning jõuda iseseisvumiseni.

Akadeemilisest vabadusest kasvab välja kogu ühiskonna vabadus, kõneles Ilves. Ülikool kujundab oma hoiakute ja suhtumistega riigi tulevikku. Ta kutsus üles akadeemilist ringkonda seisma vihkamise ja vaba mõtte piiramise vastu terves ühiskonnas.

Lisaks rektorile ja presidendile said aktusel sõna veel ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsikainstituudi direktor, korrastamata süsteemide füüsika professor Jaak Kikas ning filosoofia eriala magistriõppe teise aasta üliõpilane Heidy Meriste.

Tagasi üles