Tartu kunstimuuseum läheb talvele vastu kollase suve piltidega

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Täna avas Tartu kunstimuuseum raeplatsi viltuse majas teisel ja kolmandal korrusel suurte värviliste pindadega piltide väljapaneku. See on Malle Leisi ülevaatenäitus «Kollane suvi», mida muuseum peab oma tänavuseks suursündmuseks.

1960. aastatel alguse saanud loomingust on kuraator Tiiu Talvistu näitusesaalidesse toonud kõige iseloomulikuma osa. Sealhulgas on Eesti kunstimuuseumist laenatud rohkesti reprotud diptühhon «Punased hobused» (1972/1974), milles leidub suur annus lillelapselikku vabadust.

Nimetud ja nimega inimesed

«1970. aastate hakul tulevad Leisi maalidesse «Noored inimesed», «Tüdrukud», «Mehed», «Mees mere ääres» impersonaalsed inimesed. Neis Leisi tardunud oleku ja suletud ilmega tegelastes on hilisemad kunstikäsitlejad tajunud ajastuomast eksistentsialistlikku ängi,» märkis Talvistu.

Nimetud noored inimesed Leisi maalidel said peatselt endale nime, olles esialgu küll lihtsalt Leili, Milvi või Ele. «1978. aastal valmis aga esimene konkreetse määratlusega töö «Näitlejanna Kersti Kreismanni portree», millele järgnes ridamisi teistegi eesti kunstnike ja kultuuritegelaste portreesid, nagu Irja Kändler, Mari Saat, Boris Bernstein, Evi Pihlak, Raul Meel ja teised,» loetles Talvistu.

Kuraatori sõnul kujunesid aga kunstniku firmamärgiks nende tavalisest kontekstist välja tõstetud suured värvikirevad lilleõied, mis elavad tema piltidel vitaalset elu, kohati suisa vitaalsemat kui inimesed.

Malle Leis ja tema abikaasa Villu Jõgeva ei saanud näituse avamisele tulla kuraatori sõnul terviseprobleemide tõttu ning loodavad tulla hiljem. Aega on selleks piisavalt, sest «Kollast suve» saab vaadata peaaegu kevadeni – 1. märtsini.

Küll aga oli avamisel nende tütar Sandra Jõgeva, kelle teosena on ema õpetussõnad raiutud graniitplaadile. Nii tütre taiest kui ka abikaasa loomingust paari näidet (peale fotoseeria «1974. aasta kollane suvi» on häälitsev installatsioon) võib vaadata muuseumi kolmandal korrusel.

Lisa E-Kunstisalongist

Need kunstisõbrad, kelle meelest jääb viltuse maja kahe korruse näitusesaalides välja pandud teostest väheks, saavad vaadata lisa kõrvalmajas, E-Kunstisalongis päev varem avatud näitust. Malle Leisi akvarelle ja õlimaale on seal kokku kaheksa. Üks neist, kompositsioon «Sügisoranž», on valminud koostöös Villu Jõgevaga, kelle loodud on 12-nurkne raam, milles vilguvad pisikesed pirnid.

Maalikunstnik ja graafik Malle Leis sündis 1940. aastal Viljandis, lõpetas 1958. aastal Pärnu 2. keskkooli, õppis 1958-1961 Tartu kunstikoolis ning aastast 1961 metallehistöö erialal Eesti riiklikus kunstiinstituudis ja lõpetas selle aastal 1967 lavakujunduse erialal. Õlimaalide kõrval on tema loomingus rohkesti akvarelle ja serigraafiat.

Raamat reprode ja artiklitega

Tartu kunstimuuseumi näitust avades tutvustas kuraator ka Malle Leisi teoste reprodega raamatut, milles on Katrin Kivimaa ja Bojana Pejići artikkel, Tiiu Talvistu kiriusutlus autoriga, Villu Jõgeva sissevaade tema siiditrükkide sünnilukku ja muudki. Koostanud Tiiu Talvistu, inglise keelde tõlkinud Kersti Unt ning toimetanud Richard Adang ja Kristi Metste.

Väljapanekuga kunstimuuseumi viltuses majas kaasnevad Eesti popkunsti tutvustavad haridusprogrammid vanemate kooliastmete õpilastele ja lillelise kunstiteose loomise töötoad noorematele.

Näituse «Kollane suvi» teosed pärinevad Eesti, Tartu ja Viinistu kunstimuuseumist, Narva muuseumist, erakogudest ja Malle Leisilt endalt. Näituse ja raamatu on kujundanud Tiit Jürna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles