Pauluse kalmistul naisele kallale tunginud ning temalt kaks kotti röövinud Andrei Miruškov (30) peab minema kolmeks aastaks ja 23 päevaks vangi, otsustas Tartu maakohus.
Kotiröövel läheb kolmeks aastaks vangi
Süüdistuse järgi ründas mees tänavu 23. märtsil Tartus Pauluse surnuajal 62-aastast naist ning lõi teda rusikaga pähe. Kannatanu kukkus, mees haaras aga naisele kuuluvad käe- ja kilekoti ning põgenes.
Julged kodanikud
Kannatanu appihüüdeid kuulis läheduses viibinud mees, kes asus röövlit jälitama. Hiljem kutsus ta appi teisegi mehe, kes teavitas juhtunust politseid. Tänu meeste julgele ja kiirele tegutsemisele pidas politseipatrull röövli kinni. Kurjategija oli ohtu aimates jõudnud röövitud esemed ära visata, ent üks meestest märkas seda ning aitas hiljem röövitud koti üles leida ja naisele tagastada.
«Julge sekkumine inimese aitamise eesmärgil on kiiduväärt tegu,» tunnustas mehi kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva. Üksnes tänu neile õnnestus kurjategija kohe kinni pidada. Peagi selgus, et Miruškovi on alust seostada ka alkoholivargusega ning samast päevast kuni kohtuistungini viibis mees vahi all.
Kohtu ees on mees käinud ka varem. Seda varguste aga ka võimuesindaja solvamise eest. Viimase otsusega tunnistas Tartu maakohus Miruškovi kokkuleppemenetluses süüdi röövis ja alkoholi vargustes. Lisaks vanglakaristusele mõisteti talt menetluskulude katteks välja 858,75 eurot. Kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.
Röövimisi üha vähem
Röövimiste arv väheneb Tartumaal numbriliselt aastast aastasse, tõdes ringkonnaprokurör. Kui näiteks aastal 2007 registreeriti maakonna peale kokku 60 röövimist, siis mullu oli neid kõigest 14. «Kuid kui mõelda, et iga numbri taga on inimene, kelle suhtes on kasutatud vägivalda ning kellelt on jõuga ära võetud tema vara, siis isegi kõige väiksem number paistab välja suur,» leidis ta.
Vaevalt saabub kunagi selline aeg, kui meie riigis ei panda toime ühtegi röövimist, kuid Tartumaal lahendatakse sellised kuriteod üldjuhul kodanike ja korrakaitsjate koostöös üsna kiiresti, tõdes Liiva. Reeglina päädib nii raske kuritegu nagu röövimine ka reaalse vangistusega.
Karistades röövleid reaalse vangistusega, annab kohus kogu ühiskonnale aga ehk ka potentsiaalsetele kurjategijatele selge sõnumi, et toime pandud vägivald päädib karmi karistusega, arutles ringkonnaprokurör.