Nõukogudeaegse statistika andmetel oli 1975. aastal Tartumaal pea 30 000 lehma. Neist umbes 7000 kuulus elanikkonnale ehk nõnda palju loomi oli inimestel kodulautades. Tänavu novembri keskpaigas oli põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmetel Tartumaal järele jäänud 6847 lehma ning ühe piimalehmaga omanikke vaid 79.
Näiteks Konguta, Alatskivi, Meeksi ja Tähtvere vallas on kõigis vaid kaks maakodu, kus peetakse laudas veel oma lehma.
Kuna lehmadega seotud tegevustest (ost-müük, hukkamine, tapamajja saatmine, poegimine jne) peavad loomapidajad teatama PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul, muutuvad sedalaadi andmed iga päev ning pole võimatu, et selle leheloo ilmumise ajaks on Tartumaa piimalehmade arv kahanenud veelgi.
Loomade registriga seotud reeglid kehtivad kõigile ega sõltu sellest, mitu looma kellelgi laudas on. Registri loomise aluseks on loomatauditõrje seadus.
Tartu Postimees otsis PRIA abiga üles kolm Tartumaa lehmapidajat ning uuris, kuidas käib moodsal ajal kodune loomapidamine ning miks need inimesed pole oma lehmadest loobunud.
Nagu selgus, on lehmapidamine neile elustiil. Kuigi suvine heinategu, käsitsi lüpsmine ja käruga sõnnikuvedu on rasked füüsilised tööd, annab lehm laudas endiselt toidu lauale ning maaelule mõtte.
Tartumaa loomapidajad, kelle karjas on üks piimalehm
• Alatskivi vald 2
• Kambja vald 14
• Konguta vald 2
• Laeva vald 4
• Luunja vald 3
• Meeksi vald 2
• Mäksa vald 5
• Nõo vald 5
• Puhja vald 3
• Rannu vald 3
• Rõngu vald 14
• Tartu linn 2
• Tartu vald 9
• Tähtvere vald 2
• Vara vald 6
• Võnnu vald 3
Kokku 79
Allikas: PRIA