Niru palk tõrjub noori muuseumist

Tartu linnamuuseumi säravate silmadega noored: Keiu Telve (vasakult), Indek Hallik ja Kadi Kähär-Peterson rääkisid oma töömõtetest Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Foto: Margus Ansu

Tartu kultuuritöötajate palgakõnelused linnavalitsusega on toppama jäänud. Linnavalitsus plaanib küll uues eelarves kasvatada kultuuritöötajate palgafondi viie protsendi võrra, kuid Tartu linnamuuseumi ametiühingu usaldusisik Marge Rennit tõdes, et see ei rahulda.

«Probleem on selles, et meie munitsipaalmuuseumid jäävad palgatasemelt järjest enam riigi omadele alla,» lausus Rennit. «Omavalitsused ei pea arvestama kultuuriministeeriumi ja TALO vaheliste palgakokkulepetega.»

Rennit nentis, et selle aasta algusest on riigi kultuuriasutuste kõrgharidusega töötajate palga miinimum 700 eurot kuus. Tartu linnamuuseumis oli see sisuliselt 625, kuid kollektiivleping jäi sõlmimata, sest alampalga määras ei saadud kokkuleppele, muuseumitöötajad ei olnud pakutava palgatasemega rahul.

Uutel kollektiivläbirääkimistel, mis puudutavad ka mänguasjamuuseumi ja Lutsu raamatukogu palgatingimusi, on ametiühing sihiks võtnud kõrgharidusega õpetajate palgaalammäära 800 eurot.

Abilinnapea Tiia Teppan  ütles, et linnavalitsus võitles muuseumitöötajate palgatõusu nimel sellel aastal ja ka tulevaks aastaks on kavandatud palgafondi kasv.

Ta lisas, et riigi prioriteet on tõsta õpetajate palkasid, Tartu pingutus on jõuda lasteaiaõpetajate palkadega samale tasemele, raha seab piirid.

«Oleme olukorrast teadlikud, aga kõike ei saa korraga,» lausus Teppan.

«Erinevused suurenevad kiiresti ja see on ohumärk, et muuseumitöötajate palgatase jääb järjest maha. See viis protsenti jääb väga kahvatuks,» lausus Rennit. «Tahaksime, et meie asutustes töötaksid andekad potentsiaaliga pühendunud noored inimesed. Niisuguse palgataseme juures … neil võib ju olla soov ja tahtmine töötada, aga ühel hetkel see pole enam võimalik. Kui te kohtute meie noorte töötajatega, te veendute, et meil on väga vedanud. Me ei tahaks neist ilma jääda.»
--------------------------------------------

Arvamus

Kadi Kähär-Peterson (25)

Brutopalk 650 eurot, kätte 523.

Tulin linnamuuseumisse 2010 sügisel, enne seda olin kaks ja pool aastat laulupeomuuseumi kuraator. Vahepeal käisin end Saksamaal täiendamas. Nüüd töötan 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi kuraatorina. Kirjutan Tartu ülikoolis magistritööd uusaja ideede ajaloost.

Muuseumitöö on tore, sest on palju erinevaid ülesandeid. Filiaali kuraatorina olen muuseumipedagoog, võtan vastu rühmakülastusi, viieaastastest lastest eakateni. Valmistan ette näitusi.

Tore muuseum on minu meelest selline, kus külastajatel on huvitav ja mis pakub uusi teadmisi ja mõtteid ning laseb inimestel aimata sellist tahku või olukorda, kuhu inimesed tavaelus ei satu. Kui kuraatorit ei oleks, siis oleks siin üksnes ruum, aga poleks, kes asja vahendab.

Töö sisu mõttes on see siin ajaloolasele unistuste ametikoht, palga poolest siiski mitte.

Kui riik on panustanud meie koolitamisse, oleks mõttekas motiveerida oma erialal töötama.

Indrek Hallik (26)

Brutopalk 650 eurot, kätte 523.

KGB kongide muuseumi kuraatorina olen töötanud kolm kuud, varem töötasin Tartu tähetornis giidina kolm aastat.

Kandideerisin, sest see puutub kokku minu magistriõppes õpitava eriala, lähiajalooga, ja ka missioonitundest, sest see on tähtis muuseum paljudele inimestele, kes on panustanud sellesse, et see avatud oleks.

Tahaksin siia endast märgi jätta. Tartu KGB kongid ei ole kaugeltki valmis muuseum.

Kuraatori ülesanne on muuseumile hing anda, näitusi luua ja muuseumi lugu inimestele tutvustada, et poleks pelgalt ruum, kus ripub midagi seinal.

Kui palk oleks sobiv, võiks seda tööd kahtlemata teha ka kümne aasta pärast. Peame paraku lähtuma ka sellest, mis see töö sisse toob, et saaksime normaalselt elada. On kindlasti ameteid, kus makstaks rohkem, aga tahaksin oma tulevikku siduda õpitud erialaga. Mingi hetkeni suudad ehk vastu panna, kui mujal pakutakse palju paremat palka, aga küsimus on, kui kaua.

Kaiu Telve (24)

Brutopalk 625 eurot, kätte 516.

Minu töö eesmärk linnamuuseumi pedagoogina on tuua muuseumisse noored ja lapsed, töö põhiküsimus on, kuidas muuta see ruum neile huvitavaks. Kuidas saada üle eelarvamusest, et muuseum on üksildane koht, kus on vanad asjad vitriinides ja on tolmune.

Õpin Tartu ülikoolis etnoloogiat magistriõppes ja olen end täiendanud pedagoogikas.

Arvan, et muuseum saab kooliprogrammile palju juurde pakkuda. See, millest ajalootunnis räägitakse, on siin päriselt olemas. Ühiskonnas on ju puudus kvaliteetsest meelelahutusest. See, mida saab muuseumist, on hariv ja seda ei saa asendada teatri, kino või muu kultuurse meelelahutusega.

Olen muuseumis töötanud kolm aastat ja selle aja jooksul näinud, kuidas asjad on läinud paremaks, kuidas siin käib järjest rohkem lapsi ja perepäevad on inimesi täis.

Kui saaksin maksta korteri eest ja teha kõik loomulikud kulutused, siis võiksin jääda muuseumi arendama väga pikalt.