/nginx/o/2010/08/15/418294t1h109c.jpg)
Viimasel, juulis lõppenud oksjonil müüs maa-amet Tartus üle kahe korra rohkem maatükke kui eraomanikud terve selle aasta jooksul. Oksjonil kaubaks läinud maade alghind ulatus kokku üheksa miljoni krooni ligi.
Enim maad müüb Tartus riik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu ei hakka ma maaga midagi peale, aga tulevikus saab sinna kortereid ehitada,» ütles oksjonil Kivi tänaval kinnistu ostnud ettevõtja Neinar Seli.
Ettevõtja nägi enda sõnul oksjonit võimalusena vaba raha tulevikuks ära paigutada. «Laenurahaga midagi sellist ei teeks, sest kinnisvaraäri pole enam koht, kuhu ajutiselt raha paigutada,» lisas Seli.
Turuhinnaga
Kokku pani maa-amet Tartus juulis oksjonile 27 maatükki, mille hulgast viie vastu ei tundnud keegi huvi. Pakkumiste hulga järgi olid kõige populaarsemad krundid Riia 61 ja Lubja 1a, mõlemad said neli pakkumist.
Lubja tänaval kaks maatükki ostnud ettevõtja Kalev Kase nentis, et turuseisule vastava hinnaga maad ei olegi praegu väga saada ning maa-amet on üks väheseid, kes müüki natukenegi elavdab. «Sellise hinnaga, nagu erasektor maad müüb, ei osta neid keegi,» lausus Kase.
Ka kinnisvarafirma Kaanon juhatuse liige Toomas Mustimets nentis, et maa-ameti hinnad on praegustele turuhindadele lähemal kui keskmise eraisikust pakkuja hinnad. «Seda näitab ka asjaolu, et portaalid on täis maamüügikuulutusi, millele keegi ei reageeri, kuid maa-ameti oksjonil tehakse korraga mitukümmend tehingut,» rääkis ta.
Maa-ameti pressiesindaja Andres Põllu selgitusel määrab maa-amet oksjonile minevate kinnistute alghinnad piirkonna keskmise maaväärtuse järgi. Millised kinnistud aga täpselt oksjonile lähevad, selgub Põllu sõnul selle põhjal, mida riigil endal enam vaja pole.
Seisak kukkumise järel
Siiski püsib kinnisvaraasjatundja Mustimetsa sõnul maamüük sisuliselt paigal ja mõned maa-ameti oksjonid seda ei elavda. Seisak peegeldub ka erasektori statistikas: 2006. aastal oli Tartus erasektoris elamumaa müügitehinguid 107, selle aasta jooksul on toimunud vaid 13 tehingut.
Põhjuseid, miks turg seisab, on Mustimetsa selgitusel peamiselt kaks: esiteks ei taha maaomanikud buumi ajal kalli raha eest ostetud kinnistuid praeguse hinnaga müüa ning teiseks ei ole inimestel raha, et ostetud maaga midagi peale hakata.
Isegi kui raha oleks, on Mustimetsa sõnul raske uusarendusi edasi müüa. «Need, kes praegu maad ostavad, on enamjaolt suurettevõtjad, kes tahavad vaba raha tulevikuks ära paigutada,» lausus Mustimets.
Nagu eBay
Viimasel oksjonil katsetas maa-amet esimest korda Tartumaal ka elektroonilist oksjonit, kus ümbrikute saatmise asemel said maaomanikud pakkumisi teha internetis. «Oleks nagu eBayst maad ostnud – väga mugav,» nentis Neinar Seli.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul saigi e-oksjon loodud selleks, et enampakkumine muutuks kiiremaks ja lihtsamaks ning osalejad saaksid selle käigul pidevalt silma peal hoida ja soovi korral pakkumist uuendada.
Juulis lõppenud oksjon oli tehingute arvu poolest sel aastal Tartu linnas suurim.
Praegu on käimas uus oksjon, kus pakkumisel nii eelmisel korral müümata jäänud maid kui ka paar uut kinnistut.