Andrei Hvostov vene koolidest: jätke nad rahule

Paneeldiskussioon «Vene koolidega tasakaalukalt ja koosmeeles», millest võtsid osa Jekaterina Gridneva (Sakala eragümnaasiumi direktor), Jelena Korshunova (Sillamäe linnavolikogu esinaine), Birute Klaas-Lang (Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor), Andrei Hvostov (Eesti Ekspressi ajakirjanik), Yoko Alender (poliitik). Foto: Risto Mets

Nii äsjased uudised nõukogude sümboolika heroiseerimisel venekeelsete koolide õpilaste hulgas kui ka varasemad poliitikute teod ja väljaütlemised on pannud koolid nii suure surve alla, et sellega on raske toime tulla, leidis täna Tartus Haridusportaal.ee konverentsil esinenud ajakirjanik Andrei Hvostov.

Klassipildistamist nõukogude sümboolika taustal ning õpilaste osalemist Suure Isamaasõja võitu ülistavates laagrites võib käsitleda kui märguannet, arutles Hvostov. Märguannet sellest, et me ei ole ehk ise ka aru saanud mida me ütleme, teeme ja ja kiirgame välja nende inimeste suhtes, kelle emakeel on vene keel.

Nõukogude sümboolika juures käimisele tõi Hvostov paralleeli ajast, mil ta ise Jõhvis koolis käis. Nimelt oli toona jõulude ajal kirikus käimine karistatav. Sellest hoolimata seda tehti. Samamoodi nagu Tartus viisid üliõpilased Kuperjanovi hauale küünlaid. Sellega näidatakse oma suhtumist valitsevasse korda. See on märguanne riigile.

Veel tõi ta näiteks hiljutise Ligi-Ossinovski juhtumi. «Tegemist polnud solvamise, vaid sõna otseses mõttes inimese välja vihastamisega. Mina olen ka välja vihastatud,» tunnistas kõneleja. Õpilastele, kellele on seni räägitud, et õppige eesti keelt, nii saate siin riigis paremini hakkama, anti üheselt mõista, et õpi palju tahad, ikka oled võõras. «Saa või valitsuse liikmeks, ikka öeldakse, et oled sisserändaja.»

Ning selle asemel, et skandaali maha rahustada, valas Ligi õli tulle jutuga, et tal pole Ossinovskiga tülisid olnud ning et viimane oskab väga hästi eesti keelt. Ka selline «tunnustus» on tegelikult solvav inimesele, kes on õppinud eesti koolis ja ülikoolis, leidis kõneleja.

«Vene koolidega on ainus võimalus nad rahule jätta,» ütles Hvostov kokkuvõttes.

Avalikkuse survet tunnistas ka Narva keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina. Ta rääkis, et vene koole tihti külastatakse ja kontrollitakse. «Iga viga kajastatakse meedias ja rahulikku elu pole.» Ta lisas, et rahulikumas õhkkonnas oleks konkurentsivõimelisi inimesi ja oma maa patrioote kasvatada palju lihtsam.