Ehkki Tartu linnavalitsus võrdsustas tänavu septembrist lasteaedade ja -hoidude tasud, ei ole vanemate kulutused ometi võrdsed, kuna lasteaialaste vanemad saavad viiendiku kohatasust tulude deklareerimisel tagasi.
Maksusoodustus lööb lastehoiu tasusse käärid
21. november 2014, 21:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et koolitusluba omavad lasteaiad tegutsevad riikliku õppekava alusel, läheb lasteaia kohatasu arvesse koolituskuluna, mille pealt riik tagastab lapsevanemale tulumaksu. Lastehoid on aga riigi silmis sotsiaalteenus, mille eest makstud tasu ei ole koolituskulu.
Uuel aastal on Tartus lasteaia ja -hoiu kohatasu 58.50 eurot. Lasteaialaste vanematele on see hind tulumaksu tagastamise järel 11.70 euro võrra soodsam. Nii saab terve 2015. aasta lasteaias käinud lapse kohatasult tagasi kuni 140 eurot.
Tartu linnavalitsus on aga leidnud tee, kuidas ka loodavates munitsipaalhoidudes saaks lapsevanema osaluse esitada koolituskuluna: lapsevanemale esitab arve koolitusluba omav lasteaed, mille juures hoid tegutseb.
Linna haridusosakonna juhataja Riho Raave on tunnistanud, et sellise lahenduse puhul puudub linnal täielik õiguskindlus, kas maksuamet ikkagi arvestab linna hoidude kohatasu koolituskuluna või mitte.
Tõestamise küsimus
Ent praegu on Tartu linn võtnud seisukoha, et kui ta suudab tõestada, et hoius korraldatakse õppe- ja kasvatustegevust õppekava alusel samas mahus kui sõimes, on kohatasu käsitletav koolituskuluna.
Erahoiu pidajad, kes pakuvad sisuliselt sama teenust, mida munitsipaallastehoid, ent ei saa deklareerida hoiutasu koolituskuluna, peavad linna tõlgendust valeks. Nii on nad palunud linnal lõpetada vanematele tulumaksutagastuse kohta väära teabe edastamine.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialist Reet Mets tõdeb, et haridusasutusena mittetegutsevale lastehoiule ei ole tulumaksusoodustust ette nähtud.
Küsimusele, kas Tartu käitub korrektselt, esitades munitsipaalhoiu teenuse eest arve koolitusluba omava lasteaia nimel ja deklareerides selle koolituskuluna, vastas Mets: «Jah, siis peaks asi korras olema.»
Mets märkis siiski, et ses küsimuses peab haridus- ja teadusministeerium (HTM) hindama, kas linn käitub seaduspäraselt või ei. «Meie ei saa siin olla kohtumõistjaks,» ütles ta.
HTMi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson selgitas, et kui teenuse eest arve esitaval koolieelsel lasteasutusel on koolitusluba, kehtib ka lapsevanemate osalustasu pealt tulumaksu tagastus.
Sellist praktikat on tegelikult juba aastaid kasutanud Tartu vallavalitsus, kes lõi Kõrveküla lasteaia juurde alla kolmeaastastele lastele lastehoiu. Hoiutasu on vald alati deklareerinud koolituskuluna.
Küsimusele, kas sellisel juhul võiksid ka koolitusluba omavad eralasteaiad, mille juures tegutsevad lisaks lastehoiud, deklareerida oma hoiutasu koolituskuluna, vastas Peterson, et pole vahet, kas tegu on koolitusluba omava munitsipaal- või eralasteasutusega.
Riik ei toeta
Küsimust arutas tänavu suvel põhjalikult ka riigikogu kultuurikomisjon koolieelse lasteasutuse seaduse muutmisel. Oktoobris vastu võetud seadusemuudatusega anti omavalitsusele õigus pakkuda vajaduse korral lasteaiakoha asemel lapsevanemale lastehoiukohta.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tõstatas juba siis küsimuse, et kui seadus võrdsustab lasteaia- ja hoiukoha, on vaja võrdsustada ka nende teenuste tasud ning nende pealt makstavad maksud. Selleks küsis kultuurikomisjon mõjuanalüüsi rahandus- ja sotsiaalministeeriumist.
Rahandusministeeriumi analüüsi järgi oleks seadusemuudatuse mõju riigieelarvele väike: tulumaksutagastuse maht oleks aastas maksimaalselt veidi alla miljoni euro. Sotsiaalministeeriumi hinnangul olnuks mõistlik sätestada tulumaksutagastuse õigus kõigile lapsehoiuteenuse kasutajatele juba seaduse muutmisel.
IRLi fraktsiooni kuuluva kultuurikomisjoni liikme Liisa Pakosta sõnul olid muudatusettepaneku arutelul kõik erakonnad seda meelt, et lapsehoiutasu peaks arvestama koolituskuluna.«Suur oli meie üllatus, kui sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond viimase hetke hääletuses siiski seda ettepanekut ei toetanud,» sõnas ta.
Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik põhjendas otsust IRLi ettepanekut mitte arvestada sellega, et HTM on alushariduse kontseptsiooni kavandamisel võtnud eesmärgiks sidustada lapsehoid ja alushariduse omandamine praegusest paremini. «Andsime ministeeriumile ülesande töötada välja lahendus, mis tagaks lasteaia ja -hoiu võrdse kohtlemise,» lisas ta.
Kolmapäeval peale seda, kui Tartu Postimees kõnealusel teemal kultuurikomisjonilt kommentaari küsis, teatas IRL, et on riigikogule esitanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega siiski tagataks lasteaias ja -hoius käivate laste võrdne kohtlemine.
Pakosta sõnul ei kaasneks sellega riigieelarvele mingeid lisakulutusi, sest kui omavalitsused täidaksid oma kohustust tagada kõigile lastele lasteaiakoht, oleks see niikuinii tulumaksutagastusega teenus.