Tartu kergejõustik elab hästi

Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused 2014. 400m tj. Rasmus Mägi. Poolfinaal. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Aasta kergejõustiklaste valimisel oli meeste ja naiste arvestuses nomineeritud palju Tartu klubide sportlasi. Ent mida nooremad sportlased, seda vähem neid sõelale jäi, sealjuures ka tartlasi.

Aasta kergejõustiklaste valimisel on meeste ja naiste arvestuses kirjas 14 nominenti ning U23 vanuseklassis kaheksa. Nendest 22 nominatsioonist kuulub Lõuna-Eesti sportlastele 11, tartlastele üheksa.

400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi (TÜ ASK) on esitatud kahel korral: nii aasta meessportlase kui ka U23 kategoorias. Ta seisab meessportlaste nimekirjas koos 5000 m, 10 000 m, poolmaratoni ja maratoni jooksja Roman Fosti (Stamina SK), kettaheitja Gerd Kanteri (Tallinna SS Kalev), odaviskaja Risto Mätase (Audentese SK), sprinteri Marek Niidu (KJK Saare), keskmaajooksja Tiidrek Nurme (TÜ ASK) ja mitmevõistleja Maicel Uiboga (Põlva KJK).

Naiste hulgas on esindatud Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi sportlased: kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko, 3000 m takistusjooksja Jekaterina Patjuk ja seitsmevõistleja Grit Šadeiko. Peale nende on nimekirjas sprinter ja kaugushüppaja Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), kõrgushüppaja Eleriin Haas (SK Altius), odaviskaja Liina Laasma (Pärnumaa SL) ja keskmaajooksja Liina Tšernov (SK Sportkeskus.ee).

Vaadates U23 mehi, siis neljast nominendist kolm on Lõuna-Eesti mehed: Rasmus Mägi, keskmaajooksja Andi Noot ja mitmevõistleja Maicel Uibo. Neljas on Audentese spordikooli esindaja, mitmevõistleja Janek Õiglane.

U23 naiste hulgas on nelja nominendi seas kaks Tartu klubi võistlejat: sprinter Diana Suumann (Tartu SS Kalev) ja kettaheitja Kätlin Tõllasson (TÜ ASK). Nende kõrval võistlevad kõrgushüppaja Eleriin Haas ja odaviskaja Liina Laasma.

Kui kahes esimeses kategoorias torkavad tartlased silma, siis vanuseklassides U20 ja U18 tuleb neid natukene pinevamalt nimekirjadest otsida. Tulemus: U20 ja U18 kategoorias nomineeritud 15 inimese hulgast leiame vaid mitmevõistleja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev).

Pealekasv

Karin Hausenberg (pildil) on noore kergejõustikutalendi Hans-Christian Hausenbergi treener ja vanaema. Ta jäi küsimuse peale, miks on noortest, U20 ja U18 klassi sportlastest nominentide hulgas niivõrd vähe tartlasi, pisut mõtlema. Lõpuks tunnistas Tartu spordiseltsi Kalev treener, et ei oska vastata.

«Tegelikult on tore, et vähemalt üks tartlane on esindatud,» ütles ta. Hausenberg leidis üldist pilti vaadates, et Tartu kergejõustiku tase on praegu väga hea. Ta ei muretse tuleviku pärast, sest Tartu spordiseltsi Kalev näitel võib öelda, et pealekasvu on tulemas. Tänavu tuli seal kergejõustikutrenni rohkem lapsi kui mullu.

«U16 kategoorias aasta kergejõustiklast ei valita, kuid seal on meil väga andekas sportlane Margit Kalk. Üleüldse võin meie klubi kohta öelda, et meil on väga tugev U18 võistkond,» rääkis ta. Hausenbergi hinnangul ei ole nad nominentide hulka jõudnud, sest nad ei ole ennast selleks vajalikel võistlustel näidata saanud.  

Rääkides aasta sportlase nominendist Hans-Christian Hausenbergist, iseloomustab treener teda tohutu tahtega trenni teha. Kohati muutub tahtmine niivõrd suureks, et peab teda takistama. Näiteks võib mitmevõistlejat treeninguvabal päeval siiski trennis kohata.

Koondises palju tartlasi

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi treener ja juhatuse liige Harry Lemberg arvab suisa, et Tartu kergejõustiku tase on praegu taasiseseisvumise perioodi üks paremaid, kui mitte parim. Tema sõnul on meil praegu palju noori tippsportlasi, kellest osa on juba oma talenti ja võimu näidanud.

Jekaterina Patjuki ja Tiidrek Nurme treener leiab, et Tartu on kergejõustikutrennideks väga hea koht. Kui midagi parandada, siis ehk ülikooli staadioni seisukorda.

Tema sõnul oli mõlemal nominendil väga korralik hooaeg, milles siiski peitusid mõningad tagasilöögid. Näiteks läks Nurme suvine harjutamine Eestis raskeks, sest liigkuumad ilmad lõid treeningurütmi sassi: joosta sai kas varavalges või hilisõhtul, kui õhk oli värskem ja jahedam. Patjukil ei õnnestunud Zürichis Euroopa meistrivõistlustel 12.–17. augustil enda vormi realiseerida, naelikute valik maksis libedal staadionil kätte, tagajärjeks oli kukkumine.

Aasta sportlase valimise kohta arvas Lemberg, et tänavu on meeste arvestuses olukord väga pinev. Kes peale jääb, kas Rasmus Mägi või Gerd Kanter? «Rasmusel oli väga hea hooaeg, kuid Gerd tõestas ka ennast hooaja lõpus, nii et läheb rebimiseks,» sõnas ta.

TÜ ASK treener Taivo Mägi (pildil) ütles, et Rasmus Mägi hooaeg on kõnekas olnud. Teise nominendi, Grit Šadeiko kohta leidis ta, et vormi oli, kuid suurt õnnestumist mitte.  

Mägi sõnul on need vaid kaks näidet Tartu kergejõustiku kõrgest tasemest, oli teisigi, kes hooajal Eesti koondise eest välja astusid. «Kui mu mälu mind ei peta, siis Zürichis EMil võistles 11 Tartu sportlast,» rääkis ta.

Tõepoolest, 30 koondislase hulgas oli 12 Tartu sportlast, kellest võistlustulle pääses 11. Mikk Mihkel Nurges jäi 4 x 100 m teatejooksus enne suurvõistlust varumehena eemale. Mägi osutas, et mitmel teiselgi suurvõistlusel on koondises suur hulk Tartu sportlasi esinenud.

Ta tunnistas, et Tartus on raske kergejõustiklastel millegi üle kurta: on olemas hea hall, millest vaid üle tee asub staadion.  

Raha, ikka raha

Tartu spordiseltsi Kalev jooksja Andi Noot püstitas möödunud hooajal neli noorterekordit, sealhulgas ületas 27 aastat püsinud Valdek Apivalale kuulunud 1500 meetri rekordi. Treener Endel Pärn on sportlase ja tema saavutustega väga rahul, kuid seda rõõmu rikuvad mitmed teised asjad.

Pärn tunnistas, et temagi jääb vastuse võlgu küsimusele, miks noorte hulgas on niivõrd vähe tartlasi. Ta on märganud, et mõnel noortevõistlusel, kus varem särasid Tartu ülikooli spordiklubi kasvandikud, on rohkem silma torkama hakanud Audentese spordikooli atleedid. «Ma arvan, et meie rahvaarv on nii väike: ühel aastal võib meile trenni tulla kolm head poissi ning siis ongi korras. Mõnel teisel aastal nii hästi ei pruugi minna,» rääkis ta.

Võib juhtuda, et andekad sportlased jagunevad klubide vahel ära, võib juhtuda, et ühte lähevad kõik tol hetkel andekamad sportlased ja teise ei lähe ühtegi nii silmapaistvat sportlast.

Hiljuti räägiti sellest, et Tartu Ülikool / Rocki korvpallimeeskonna võidule tüürinud Valmo Kriisa ei saa meeskonnast sportlike saavutuste eest palka, ent rahaküsimused kummitavad kergejõustiklasigi.

Pärn leiab, et tippsportlastel ja nende treeneritel on ilmselt sponsoreid ja raha, seega elavad nad ära. Need aga, kes treenivad pealetulevat põlvkonda kergejõustiklasi, on lõhkise küna ees: lapsi treenitakse põhimõtteliselt rõõmu eest, mida nad toovad, kui midagi suurepärast saavutavad.  

Tippsport on tõsine töö, mis eeldab täielikku pühendumist. Tippsporti jõudnud atleedid on alustanud kergejõustikutreeningutega väga noorelt, enamikul juhtudel pole neil siis veel suuri tulemusi ette näidata. Selleks, et noor talendikas sportlane kergejõustiku juures püsiks, on vaja entusiastlikku ja motiveerivat treenerit.

Pärn leidis, et kuigi Tartu kergejõustik on tippude poolest üks kõvemaid läbi aastate, on küsimus treenerites. «Noori treenereid ei tule peale ja see on väga tõsine asi,» ütles ta. Tema sõnul on kolme aasta pärast juba muretsemiseks põhjust.

Kuna treenereid ei tasustata piisavalt, siis ei leia ka noored, et treeneriks olemine on töö, mida tulevikus tahaks teha. Jõuamegi lõpuks selleni, et kui pole treenereid-juhendajaid, siis ei ole lõpuks enam treenitavaid ning siis pole kedagi, kes Tartu taset hoiaks.

Paides Eesti spordi kongressil räägiti treenerite palgaprobleemidest, kuid vastuseid nappis. Pärna see häirib. «See oli puhas demagoogia, mida seal räägiti, kõik need väljaütlemised oli tühi jutt,» arvas ta.