Veemärgid jäävad talveks Võrtsjärve

Veeteede ameti Tartu talitus on 251 navigatsioonimärgist välja võtnud 170 ehk umbes kaks kolmandikku. Ülejäänu kättesaamiseks peaks Emajões veetase tõusma vähemalt 30 sentimeetrit ning Võrtsjärves veelgi rohkem. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi ametlik navigatsioonihooaeg lõppes juba 15. oktoobril, takistab Emajõe ja Võrtsjärve erakordselt madal veetase veeteede ametil veemärke talveks välja võtta.

Veeteede ameti Tartu navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Eino Martihhini sõnul alustati Peipsil poide ja toodrite väljavõtmist 16. oktoobril ning praeguseks on Peipsi Vask­narvast Värskani puhas.

Samuti on veemärgid välja võetud Emajõest kuni Kärevere sillani. Sealt ülesvoolu seisavad märgid aga endiselt vees.

«Jah, kõiki ei ole veel kätte saanud. Emajõe ülemjooksul õnnestus võtta kuni Kärevere sillani ja nüüd ootame, kuni vesi tõuseb. Ja kui ei tõuse, siis ei teagi, mis saab, sest karta on, et varsti tuleb ka jää,» oli Martihhin olukorra pärast murelik.

Veeteede ameti Tartu talitus pani kevadel navigatsioonihooajaks vette 251 märki, millest praegu on Emajões veel 36 ja Võrtsjärves 45. «Kolmandik on vees, aga ma loodan, et jõest saame ikka kätte. Kui Pandiveres vihma tuleb, siis tõstab see Emajõe veetaseme üles,» oli Martihhin jõe suhtes lootusrikas.

«Jõgi peaks tõusma umbes 30 sentimeetrit ning selle suudavad need kaks jõge (Põltsamaa ja Pedja – toim) anda küll, kui vihma tuleb. Ja vihma ju lubas,» sõnas Martihhin.

Võrtsjärv ei tõuse

Hoopis kurvem seis on tema sõnul Võrtsjärvega, sest selle veetaseme kerkimiseks peaks väga pikalt järjest sadama.

Praegu on Võrtsjärv nulltasemest umbes 20 sentimeetrit allpool, mis tähendab, et muulide vahelt veeteede ameti laev EVA 325 Jõesuus järvele ei pääse. «Meie laeva süvis on 85 sentimeetrit ja kui sinna koorem ka veel peale panna, jääb see tahes-tahtmata kivide taha kinni. Meile on see väga ebameeldiv lugu,» lausus Eino Martihhin.

Märke pole võimalik välja tõsta ka väiksema paadiga, sest iga toodri all on 100–150-kilone betoonist raskus.

«Lisaks on nad liivas ja mudas nii kinni, et ega neid lihtsalt kätte saa,» lisas Martihhin. Ta nentis, et kui toodrid peaksid talveks vette jääma, võivad paljud olla kevadeks katki sõidetud.

Jääga allavoolu

«Metallivargad ja kalurid neid vaevalt puudutavad, aga kõige rohkem probleeme tekitavad mootorsaanidega sõitjad. Kui märgid on järvel jäässe külmunud, siis mis need katki sõita on. Plast muutub ju külmaga hapraks,» selgitas navigatsioonimärgistuse talituse juhataja.

Kui märgid peaksid talveks jääma ka Emajõkke, tekitab see veeteede ametile hulga tööd juurde.

Esiteks võib jää lükata tuulega toodrid õigest kohast kõrvale. Teiseks võib kevadine jääminek viia märke ka allavoolu.

«Siis peame hakkama oma sadama juures neid kinni püüdma. Teist võimalust ei ole. Peame kogu aeg valvel olema,» lausus Martihhin.

Ta meenutas, et 1996. aastal oli samuti Võrtsjärve veetase sedavõrd madal, et märgid jäid talveks järve.