Lennake! Just selline sõnum oranžis kirjas jäi pikalt ekraanile, kui Tartu volikogu läinud neljapäeval otsis vastust linnale olulisele küsimusele, kuidas parandada Tartu lennuühendusi. Päev varem oli Flybe andnud teada, et müüb oma Põhjala äri. Arutelu volikogus kandis selle sõnumi pitserit, kuid ei olnud sellest ajendatud, vaid oli juba varem kavandatud.
Arutelu taust on selline, et pärast seda, kui Estonian Air proovis Tartust lende Stockholmi ja Tallinna ning Air Baltic Riiga, on ainsana alles jäänud Helsingisse lendav Flybe, mille 68-kohalise lennuki täitumus oli oktoobris 53,7 protsenti. Lennuajad on aga tartlaste meelest ebasobivad, sest hommikustele jätkulendudele Helsingisse ei jõua ja õhtuks koju tagasi ka enamasti ei saa.
Esimesena tõusis kõnetooli linnapea Urmas Klaas, kes rääkis Tartu arengustrateegiast aastani 2030 ja sellest, et kiired turvalised transpordiühendused on olulised. Sealhulgas neljarealine Tallinna maantee, kiirraudtee Tallinna ja Riiga, rahvusvahelised lennuühendused ja laevaühendus Venemaale.
Järgmiseks tutvustas linnapea uuringut Tartu ettevõtete transpordivajaduse kohta. Küsitleti ettevõtteid, kus aastane müügitulu ja ekspordikäive on vähemalt 20 000 eurot ja töötajaid üle 34. Küsitlus saadeti juunis vahetult enne suvepuhkuste algust 632 aadressile, laekus 189 vastust.
Kolmveerand vastanutest reisib vähemalt korra kuus, pooled korra või kaks kuus. Neli protsenti vastanuist reisib üle kümne korra kuus. Populaarseimad sihtkohad olid Helsingi (38 protsenti), Stockholm (21), London (14), Riia (13), Frankfurt (10) ja Amsterdam (8).
Kaks kolmandikku vastanuist eelistas ümberistumisega lende Tartus Euroopasse nii, et väljumine Tartust oleks kell 6.30 ja saabumine Euroopa sihtkohta kell 9.30. Kümnendik eelistas kindlalt Tallinna lennujaama, ülejäänutele ei olnud lähtelennujaama asukoht tähtis.
Klaas võttis uuringu kokku järeldusega, et vaja on varahommikusi lende, jõudmaks transiitlennujaamadesse. «Oluline on, et lennugraafikud oleksid paigas ja lennud toimuksid. Teame ajaloost, kuidas oodati lennukit, kuid tuli buss või ei tulnud üldse midagi,» sõnas ta.
Tartu-Helsingi liini kohta ütles ta, et täitumusprotsent 53,7 lennuettevõtjaid rõõmsaks ei tee. Kolmel päeval nädalas hommikuti ja kahel päeval õhtuti Tartu ja Helsingi vahet lendava Flybe esindajatega oli Klaas kohtunud päev enne volikogu istungit. Mida see uudis Tartu lennundusele tähendab, on Klaasi sõnul veel vara öelda.
Klaas ütles volinikele, et on viimastel kuudel kohtunud kõigi seni Tartusse lennanud lennufirmade juhtkondadega ja potentsiaalsete Tartusse lendajatega. «Kahjuks ei saa väga detailselt rääkida pakkumistest, see on isegi palju öelda, pigem tingimustest, mida lennufirmad ette kujutavad,» ütles Klaas. Kuid ta kinnitas, et kui rääkida rahvusvahelise lennuliikluse arendamisest, peab linn olema valmis seda toetama.
Nõnda ongi linnasekretär koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiala spetsialistidega teinud kokkuvõtte lennuliikluse toetamise õiguslikest võimalustest.
Klaas rääkis, et antakse kas tavapärast riigiabi või on lennuliin määratletud üldhuviteenusena ja lennuettevõttele makstakse selle eest.
Üks mainitud toetusvõimalusi on vähese tähtsusega riigiabi, mille puhul abisumma ei või ületada 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme eelarveaasta jooksul. «Võin kinnitada, et selle võimalusega me kaugele ei purjeta,» sõnas Klaas.
Üldhuviteenuse toetamine tuleb kõne alla riigi äärepoolse või arengupiirkonda teenindaval lennuliinil või riigi mis tahes lennujaama väheste lendudega lennuliinil, mida peetakse oluliseks selle lennujaama teenindatava piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule arengule.
Sellise üldhuviteenuse toetamine peab vastama mitmele tingimusele, sealhulgas peab teenuse osutaja olema üldjuhul valitud riigihanke tulemusel, selgitas Klaas. Ta lisas, et paljud riigid on seda võimalust kasutanud, aga regulatsioon on mõnevõrra segane ja linnavalitsus üritab detailides selgust saada.
Nukker sõnum on Klaasi meelest aga see, et põgusatest vestlustes tuttavatega Lõuna-Eestist on selgunud, et pigem ei teadvustatagi, et selline lennuliin nagu Tartu-Helsingi on olemas. «Ettevõtjad, poliitikud, linnavalitsuse töötajad, ülikooli inimesed, kliinikumi rahvas, kasutagem seda võimalust ja lendame, kasutagem seda võimalust, mis meil on,» ütles Klaas. «Kõlab võibolla kunstlikult, kuid meie eesmärk võiks olla saada selle liini täitumuseks 70 protsenti.»
Ta lisas, et Tartu huvides on ka Tartu-Kuressaare lennuühendus ja see lennuliin on võimalik allutada riigi toetusele.
Alles hiljuti Tartu Postimehe veergudel lennunduse küsimuses arutelu algatanud Tartu ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg alustas mõttest, et viis aastat tagasi tunnistati rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartu aasta teoks. Nüüd aga tuleb küsida, mida peaksime tegema, et see lennuliiklus oleks Tartule soodne, nähtav ja piisavalt intensiivne, rääkis Trasberg. Ta ütles, et vaja on spetsiaalset rakkerühma, kes tegeleks kolme suunaga.
Esiteks lennuliiklusega toetamisega seonduv rahastamine, kuivõrd avalikust rahast lennundust toetada on keeruline. Erarahastul oleks piiranguid vähe. «See näitaks Tartu innovaatilise ja ettevõtliku linnana,» leidis Trasberg.
Teiseks oleks vaja rõhuda turundusele, sest tavareisija ei näe ega tea, et Tartus on rahvusvaheline lennujaam. «Reisija tuleb heas mõttes ette valmistada, peab olema lendamise harjumus ja lendamise kindlus,» selgitas ta.
Kolmandaks oleks vaja koordineerida koostööd asjasse puutuvatega, sealhulgas omavalitsuste, lennuettevõtete, avaliku sektori institutsioonidega ja ettevõtlussektoriga.
«Kui lennuliiklus intensiivistub, peaks see ka abirahata ära tasuma,» oli tema juhtmõte.
Kindlasti mõjus kainestavalt Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi ettekanne.
Ta rääkis kallinevast kütusest, tihenevast konkurentsist ja sellest, et ükski lennuettevõte pole heategevusorganisatsioon. «Lennuk peab olema täis ja teenima raha,» ütles ta.
Järgmiseks kõneles ta, et Tallinna lennujaam on maailmas suuruselt umbes 350. Mitte kärbeskaallane, aga helveskaallane. Seega on keeruline pakkuda rahva ootustele vastavat teenust ja ka paar-kolm uut liini aastas teeb rõõmu.
Siis jõudis järg Tartu olukorrani. Sakkov näitas ülevaadet Tartust alanud liinide viimase viie aasta reisijaarvudest ja täitumusprotsentidest. 49, 44, 44, 41, 45, 44 oli arvud punase jutumulli sees. «Tegin need meelega punaseks. Need on nagu stoppmärgid nendele lennufirmadele, kellele me räägime, et tulge siia,» ütles ta.
Sakkov rääkis et kõige õnnetum asi, mis Tallinnas on juhtunud, oli 2008. aastal Easyjeti otsus panna kinni ülihea Berliini liin, sest kui nüüd sellel liinil alustamine jutuks tuleb, on see kõigile lennufirmadele hoiatusmärguandeks.
«Me ei saa Tallinna-Berliini tehtud ja nüüd unistame, et äkki saame kellegi Tartusse juurde. Kõik lennufirmad teavad seda ülinutust tulemust une pealt,» lausus Sakkov. «See, et siin on Flybe, on ime. Pole üldse põhjust loota, et see ime kestab. Teeme ühe asja selgeks: lennukid ei ole pooltäis, need on pooltühjad. Lennuettevõtja tuli siia selleks, et teenida raha. Nad ei tulnud meid abistama.»
Ta rääkis, et mullu tehti tugevat turundust Venemaal, kuid tulemuseks oli vaid 58 Vene passiga lennureisijat Tartus.
«Me võime teha ükskõik kui põhjalikke teaduslikke käsitlusi sellest, kui tore on Tartu ja selle ümbrus, milline on meie ettevõtete potentsiaal, võime teha ükskõik kui säravaid turunduskampaaniaid,» rääkis Sakkov. «Kõige tähtsam on iseendale, oma perele, siis oma sõpradele, oma naabritele ära seletada, et kui te tahate, et siin oleksid lennukid, et siit saaks lennata, siis ei ole vaja teha mitte midagi muud kui minna lennujaama, osta pilet ja lennata. Palun, ärge tehke midagi muud. Planeerige oma reis nii, et lendate Tartust ja Tartusse tagasi. Kui te müüte selle mõtte maha kõigile lõunaeestlastele, siis uskuge mind, saate linna toetusrahaga ehitada lasteaedu ja teha muud mõistlikku.»
Ta lisas, et kevadeks võiks Tartu lendude täitumusprotsent olla 70 – palju pole jäänud.
Edasi tuli küsimuste voor. Alustuseks märgiti, et kehva lennuühenduse pärast ei saa konverentse teha Tartus, vaid tuleb teha Tallinnas. Sakkov vastas, et ka Tallinnas on kurtmist, et lennuühenduste pärast ei saa konverentse korraldada.
Keskerakondlane Olev Raju tõdes, et Tartust lennates läheb kaotsi päev või kaks. Kas ei saaks lennuaegu sättida?
Klaas vastas, et teema on päevakorral, aga lendude varahommikuseks nihutamisega on oht kaotada turistid.
Sakkov lisas, et lennuettevõtete lennukid ei oota lennuväljadel maas ja praegu on Tartu positsioon selline, et lennukit saab siis, kui see on vaba. Läbirääkimiste positsioon paraneks, kui lennukid oleksid täis, siis võiks küsida uusi lennuaegu. «Kaks lendu päevas korralikku hub’i võiks olla meie eesmärk,» möönis Sakkov.
IRLi saadiku Toivo Maimetsa küsimuse peale vastas Sakkov, et Estonian Air siiski ei lenda enam Kajaani, küll aga rikkasse Norrasse, Trondheimi, ja see liin on kasumis. Küll võiks tulevikusiht olla, et Tartu ja Tallinna vahel oleks lennuühendus kolm korda päevas.
Isamaalise Tartu Kodaniku esindaja Imre Mürgi küsimusele vastates ütles Sakkov, et ei vasta tõele, et Tallinna lennujaam teenib suurema osa tuludest transiidilt ja kaubavedudelt, küll aga 60 protsenti maapealsetelt teenustelt. Et Tartu lennujaamas võiksid maapealsed teenused tulusad olla, oleks vaja 150 000 reisijat aastas, kuid praegu on 14 000.
IRLi saadik Joel Luhamets rääkis, et Riia lennujaam ahvatleb paremate pakkumistega, ja küsis, millega saaks firmasid sealt ära meelitada.
«Meil pole midagi vastu panna, kui inimene läheb autoga Tallinna asemel Riiga. Kui ma kutsuksin teid üles olema patriootlik ja toetama oma lennuettevõtet, on see ka ainus asi, mida öelda saan,» vastas Sakkov. Kas oleks võimalik, et Air Baltic jälle Tartusse lendaks, juhtis Sakkov teemat edasi ja vastas: «Trikk ongi selles, et kui panete täis selle Flybe lennuki ja teise Flybe lennuki, siis tuleb siia ka Estonian Air ning siis on lätlased tagasi. See käib niipidi.»
IRLi saadik Karl Kull soovis teada, kas Tartust lendajad tahavad just Helsingisse.
«Ma ei tea, kui palju oli tartlastele ainuomast huumorit selles, kui Estonian Airi küsitluse, kuhu teie sooviksite lennata, võitis Rio de Janeiro,» vastas Sakkov.
Aga laupäeval helistas linnapea Urmas Klaas ja muretses, ega jää kõlama mõte, et linn tahab teha lennuühenduste jaoks riigihanget. Ta soovis rõhutada, et hange valmistatakse küll ette, kuid selle väljakuulutamine on hoopis iseasi. Selles on vaja eelarvesse raha kavandada ja volikogult luba saada. Esialgu on tema üleskutse sama nagu Sakkovil: lennake!
