Praeguse nädala õhtuid täitva armastusfilmide festivali valgusel on hea tõdeda, et Tartu ei ole ainult vaatamise, vaid ka filmide tegemise linn. Seda tõestab värskeima näitena «Segadusteleiutaja Tartus».
Raimu Hanson: tartlaste filminduses annab tooni tudenglikkus
13. august 2010, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on see 4D-film linastunud elamuskinos Lõunakeskuses, paar päeva tagasi hakkas Ahhaa seda näitama ka Tallinnas.
MTÜ Kinoonud toode on Eesti esimene lavastuslik kaameraga üles võetud 4D-film. Eesti esimene arvutianimatsioonina valminud 4D-film valmis Tartus mullu juunis – Tartu kõrgema kunstikooli lõpetajate Lilian Mengeli, Geitti Auseri ja Kristiina Nikopensiuse «Ärka üles!».
Kinoonud on samuti innovatiivsed noored, osalt tudengid. Nii näiteks õpib filmi «Segadusteleiutaja Tartus» A ja O Hendrik Proosa Tartu ülikoolis geograafiat ja näitejuht Martin Liira on geoloogiadoktorant.
Produtsent Richard Meitern, kes tudeerib bioloogiat, kasutab ära suvevaheaega ning väntab praegu jalgratast Prantsusmaal. Filmi väntamiseks valmis kahest videokaamerast 3D-kaamera.
Teine Tartu uuema aja filminduskeskusi on Tartu filmiakadeemia, mis alustas Lai 1 katuse all mullu Jaan-Jürgen Klausi, Urmas Reisbergi ja Toomas Griini koostöös.
Tõsielufilmide loomisele keskendunud ja auhinnatud Klaus on kogunisti välja teeninud Eesti Kinoliidu aastase stipendiumi. Oma uusimat filmi «Annelinna fauna ja floora» näitab ta Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel 14. augustil ning Tartu filmiakadeemia kuppelsaalis 1. septembril.
Tartul on Eesti filminduses olnud väga tähtis koht, olles kogunisti Eesti filmi sünnilinn: 27. aprillil 1912 jäädvustas Johannes Pääsuke tartlaste majade kohal katselendur Sergei Utotškini trikitamised aeroplaanil. Ja mõni aasta varem valmis samas linnas Eesti esimene paikne kino.
Hilisemail aastakümneil võib selle linna filminduses täheldada põhiliselt arengupeetust. Mine tea, võib-olla oleks vahetpidamata vaba riigina arenemine lubanud ka Emajõelinnas edendada filmistuudiote tegevust. Praegu on need põhiliselt Tallinnas.
Aeg-ajalt on Tartus kuulda ja näha filmide loojana ka neid, kellel on juba kogunenud vanust ja oskusi ning kelle taga on tugev korralduslik masinavärk (Eesti Rahva Muuseum, rahvusringhäälingu kohalik teletoimetus). Kogu Eesti ulatuses domineerivad siiski tallinlased.
Nüüdses Tartu filminduses tooni andev tudenglikkus annab aga ühtlasi lootust. Kuigi korralikud kaamerad ja stuudiotehnika on väga kallis, pole võimatu selleski linnas professionaalselt ambitsioonika loomingulise ettevõtte tekkimine. Arenemisvõimelist andekust ju jätkub, nagu näitavad tartlaste 4D-filmid.