Probleemset Lähte koolimaja ootab ehitusekspertiis

Koosolek Lähte koolis, kus oli jutuks algklasside maja halb sisekliima. Pildil kõneleb Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

FOTO: Risto Mets

Reede õhtul pärast tööpäeva kogunes Tartumaal Lähte kooli aulasse hulk murelikke lapsevanemaid, kooli- ja vallajuht, terviseameti esindaja ja teadlased, et veel kord ühiselt läbi rääkida algklasside maja sisekliima probleemid.

Ehkki terviseamet kinnitab, et kooli algklasside majast võetud õhuproovid näitavad hoone ohutust, ei taha vanemad ametnike juttu täielikult uskuda. Õhk vastab küll normidele, kuid kuidas mõjuvad lastele väiksemad põrandast lenduvad kemikaalide kontsentratsioonid, pole tegelikult päris selge ka teadlastele. Viimased leiavad samuti, et tuleb säilitada valvsust ning teemat edasi uurida.

Sisse ehitatud probleem

Lapsed koos vanematega vastasid ka terviseameti korraldatud küsitlusele, mille järgi tunnistas algklasside majas õppijatest 31,8 protsenti peavalu, 22,7 protsenti väsimust ning 15,4 protsenti silmade, nina ja kurgu ärritust. Kui väsimus võib olla tingitud ka millestki muust kui koolimaja sisekliimast, siis ärritused ja peavalu ei teki meeleolust, märkis koosolekut modereerinud Eneli Kaasik, kes töötab ise parameedikuna.

Koolimaja põrandakatet ning selle alla jäävat betoonikihti uurinud Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse juht professor Urve Kallavus tunnistas, et tunneb südames torget, et põhjustas oma uurimistöö tulemusi avaldades ehk kelleski hirme. Samas on tehniline akt aus ega moonuta fakte. Mäletatavasti jõuti uuringus augustikuus võetud proovide pinnalt soovitusele koolimaja õppetööks sulgeda, kuna põrandakattes ja selle aluskihis leidub seitse lenduvat keemilist ühendit, mis on rohkemal või vähemal määral ohtlikud.

Halb lõhn on majja sisse ehitatud probleem, leidis professor Kallavus. PVC-põrandakatted on küll väga praktilised, vastupidavad ja suhteliselt odavad, ent materjali sisse pannakse elastsuse saavutamiseks plastifikaatoreid, mis ongi kurja juur. Talvise ehituse käigus võis tekkida olukord, et põrandale valatud betooni tasandussegu ei kuivanud ette nähtud ajaga lõplikult ära. Teine variant on, et põrandakatte liimimiseks kasutatud vesialuseline liim viis betooni sisse uut vett. Et niiskus jäi põrandasse, hakkas lõplikult kristalliseerumata betoonist eralduma aluselist kaltsiumhüdroksüüdi, mis hakkas liimi ja põrandakatet lagundama nendeks osadeks, millest nad koosnevad ehk kemikaalideks.

«Ei ole täpselt teada, kuidas need kemikaalid inimorganismile mõjuvad, kuid kindel on see, et PVC-kattest lendub plastifikaatoreid alati,» märkis Kallavus.

Põrandakatte reageerimine aluskihis leiduvate aluseliste ainetega võib vee lõppedes hääbuda aga võib jätkuda ka 10 aastat. «Probleem polegi õhus, vaid materjalis.»

Amet toetub normidele

Terviseameti Lõuna talituse juhtivinspektor Jelena Laarin tõdes, et õhuanalüüse on koolis tehtud juba väga mitmeid ning kõigi mõõtmiste tulemused formaalaldehüüdi ja 2-etüülheksanooli osas on jäänud ohutusnormide piiresse.

Varem andis terviseamet kooli pidavale Tartu vallale soovituse võtta teise korruse koridori põrandakate üles ja panna uus. See leevendas olukorda, lõhn vähenes, kuid mõne aja möödudes olukord taastus. «Ka terviseamet leidis, et probleem on põranda ja liimi koosmõjus,» märkis Laarin.

Amet võttis aluseks Saksa piirnormid, mille järgi 2-etüülheksanooli sisaldus ei tohi ületada siseõhus 100 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Näit tõusis kooli raamatukogus üle normi suvel, mil ventilatsioon ei töötanud. Klassiruumides piirdus see 96 mikrogrammiga m3 kohta. Ventilatsiooni paari päevase töötamise järel langes näit uuritavas klassiruumis 23 mikrogrammini, mida amet peab igati ohutuks.

Lapsevanemate küsimusele, kas amet välistab ohu tervisele ka siis, kui lapsed viibivad koolimajas kauem ja puutuvad ainetega kokku pikema aja jooksul, vastas Laarin jaatavalt. Lapsevanemad, kes on ka ise tutvunud vahepeal nn haige maja teooriatega ning teadustöödega, leidsid aga, et ka 10 mikrogrammi kuupmeetri siseõhu kohta võib olla ohtlik ning põhjustada näiteks astmat.

Teiste seas sõna võtnud keemik ja Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura tõdes, et inimene on aegade jooksul loonud miljoneid keemilisi ühendeid ning inimestel pole mõtet lootagi, et teadlased kunagi kõigi nende ainete mõju organismidele põhjalikult läbi suudavad uurida. Ka mujal maailmas on samalaadseid probleeme ning leidub teadusartikleid, mis tõmbavad ettevaatlikke seoseid ka väiksemate kemikaali kontsentratsioonide ning erinevate haiguste vahele. «Tänaseks oleme kõik samal arvamusel, et ehitusel läks midagi valesti. Ühisel arvamusel aga ei olda selles, kas ja kui suur on oht.»

Lahenduse otsimine jätkub

Soomes on nn haige maja sündroom probleemiks olnud juba üle 10 aasta, tõdes osaühingu Pipe Tools esindaja Andres Püüman. Ka üle lahe püütakse ehitada kiiresti ja odavalt ning vigu esineb sealgi. Häid lahendusi õhku eralduva keemia vastu pole, on vaid ajutised, tõdes ta.

Püüman kokku tulnuile äsja Hollandist saabunud REME+ tehnoloogial töötavaid õhupuhasteid, mis paigaldatakse koolihoonesse. Kogemused näitavad, et seadmed suudavad paari nädala vältel eemaldada ebameeldivad lõhnad ning hävitada ka suurema osa seentest ja bakteritest.

Aivar Unga firmast Upofloor Eesti pakkus probleemi leevendamiseks välja ka lahenduse võtta põrand üles, katta betoonikiht epoksüüdvaiguga ning seejärel uue põrandakattega. Siiski nõustus ta professor Kallavusega, et lõpliku lahenduse toob üksnes probleemi kõrvaldamine.

Tartu vallavanem Aivar Soop tõdes, et tööde käigus on nii koolipere kui vald saanud probleemist palju targemaks, kuid ees seisavad keerulised probleemid. Ta lubas, et koostöös terviseametiga jätkub kooli sisekliima kontrollimine.

Lapsevanemad ei pidanud seda aga lahenduseks, nõudes vallavanemalt konkreetset tegutsemist. Lõpuks lubas Soop, et vald tellib ehitusekspertiisi, mis peaks loodetavasti andma vastuse, kui palju betooni põrandast maha lihvida, et see annaks soovitud tulemuse. PVC-katte alune betoon on nimelt samuti kemikaalidega saastunud.

Ekspertiisi teha saab ilmselt alles suvel, sest tööde käigus tuleb ehituskonstruktsioone mitmel pool majas avada. Seni jätkavad kuus algklassi ja raamatukogu majas tööd ning ühiselt loodetakse, et paigaldatavad õhupuhastid annavad efekti.

Tagasi üles
Back