Tartus otsitakse põlevkivikesksele energiamajandusele alternatiivi

Kalle Virkus Tartu regiooni energiaagentuurist tutvustas Lõuna-Eesti energiasõltumatuse kontseptsiooni.

FOTO: Risto Mets

Täna Eesti Maaülikoolis peetaval XVI taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise  konverentsil on fookuses energiamajanduse arengukava 2030 stsenaariumid. Kõigis sõnavõttudes ja ettekannetes on juttu taastuvenergia võimalustest ja kasutamisest.

Praktiliste teemakäsitluste kõrval püstitati ka teoreetilisi arutelusid. Näiteks tutvustas Kalle Virkus Tartu regiooni energiaagentuurist Lõuna-Eesti energiasõltumatuse kontseptsiooni. Sarnaseid piirkondi on maailmas juba näiteks Saksamaal, kus pea kogu vajaminev energia toodetakse taastuvatest allikatest.

Taastuvate energiaallikate uurimise põhjus on lihtne, rääkis Virkus. Nimelt toornafta kallinemine ja võimalik lõppemine. Ehkki viimastel kuudel on nafta hind langenud, ei jää see olukord kauaks kestma, kuna mitmes riigis on nafta tootmise omahind kõrgem kui praegune hind maailmaturul.

Loodussäästlikumalt elama hakata pole kaugeltki lihtne. Eestis tarbiti 2013. aastal miljard liitrit autokütust. Kui võtta arvesse kogu Eesti biogaasi tootmise potentsiaali, siis energeetilises vääringus samas mahus biogaasi pole võimalik toota. Ehk teisisõnu, kui panna kõik autod sõitma biogaasiga, jääb kütusest samas mahus edasi sõitmiseks lihtsalt vajaka. Seega jäävad üle alternatiivid ja suhtumise muutus.

Üks võimalus on harjutada end juba praegu rohkem jalgsi käima. Viimased uuringud näitavad, et Euroopa suurlinnades on jalgsi või jalgrattaga liikumise osakaal tunduvalt suurem kui Eestis. Osaliselt on selle põhjuseks muidugi ka asjaolu, et suurlinnades on auto kasutamine liiga ebamugav.

Majade energiasäästlikumaks muutmine jätkub, niisamuti ka tuule- ja päikeseenergia võidukäik.

Mis puudutab elektritootmist, siis uue energiamajanduse arengukava eelnõu järgi on elektrimajanduse osa jätkuvalt põlevkivikeskne, rääkis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist. «Eesti geograafiline asend ja ulatuslik ressursipotentsiaal soosib meil aga märksa enam taastuvenergiapõhist energiatootmist. Jõuline panustamine taastuvenergia arendamisele tähendab tuhandeid regionaalseid töökohti,» selgitas Tammist.

Tema hinnangul on energiamajanduse arengukavas vaja kindlasti ka plaani B. «Soojusmajanduses tuleb võtta eesmärk täielikuks kütusevahetuseks fossiilstetelt allikatelt taastuvatele,» rõhutas Tammist. Puitkütustele panustades oleks just regioonides võimalik juurde luua enam kui 6000 püsivat töökohta.

Taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise konverentsi peetakse juba 16. korda. Lisaks energiamajanduse arengukava ettevalmistamisele on kavas veel ettekandeid ja analüüse tuuleenergiast, biokütusest, päikeseenergiast, energiasäästlikust ehitusest ja paljust muust.

Tagasi üles