Arvukad liiklusmärgipostid risustavad kõnniteid

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnapolikliiniku seinal on restoranireklaam ja vana liiklusmärgikandur.
Tartu linnapolikliiniku seinal on restoranireklaam ja vana liiklusmärgikandur. Foto: Margus Ansu

Kergema vastupanu teed minnes on Tartu linn juba mitu aastat lasknud liiklusmärke panna kõnniteesse paigaldatud postidele, selmet neid võimaluse korral kruvida majade külge, sest majaomanikud võibolla ei lubaks seda.

Eriti torkab selline praktika silma vanalinnas, aga ka Karlovas. Neli aastat tagasi algatas liikluskorraldusteenistus suisa kampaania, kus võeti majaseintelt märke maha ja kinnitati neid siis torupostide külge.

Kaasa toob see olukorra, kus ka pisikeste siltide tarvis on kõnnitees toekas toru, mõnikord suisa tee keskel.

Tartu abilinnapea Valvo Semilarski on selle küsimuse üle aru pidanud läinud nädalal ja ka eile. Ta ütles, et märkide kinnitamine majaseintele oleks kahtlemata odavam ja ka sellest aspektist parem, et segab tänaval liikumist vähem, kuid võib tekkida olukordi, kus omanik ei luba.

Võib ka ette tulla, et kui siis peaks märgikanduri maha võtma, tuleb linnal teha kulutusi fassaadi taastamiseks.

Eraomand seab piiranguid

Tartu linnamajanduse osakonna asejuhtaja Andres Pool lausus, et praegune suund on võetud mitu aastat tagasi.

«Omanikud on omanikud. Vanasti tuldi ja kruviti märgid maja seina külge. Nüüd igasuguse omandi külge ikka ei kruvi,» sõnas ta. «Mind ennast häirib samamoodi, kui tänavat pole õieti olemaski, aga kõnnitee keskel istub liiklusmärk, kust ei ühelt ega teiselt poolt mööda ei saa. See asi on üdini totakas, aga elu meil Riigi Teataja järgi ongi üdini totakas.»

Pool möönis, et lihtsam on universaalne reegel, sest koostöö omanikega teeb märkide paigaldamise keerulisemaks ja eeldab suhtlemist.

Mängu astub veel ka liiklusmärkide standard, mille järgi ei või märk olla sõiduteele lähemal kui 50 sentimeetrit, ja sealt võibki Pooli sõnul tuleneda see, et mõnel pool on märk pandud keset kõnniteed.

Väga kõnekaid näiteid omanike tõrksusest võib leida Tartu vanalinnast. Näiteks on omanik lubanud Tartu linnapolikliiniku seinale kruvida restorani reklaamtahvli, liiklusmärgid on maja seina kõrval postidel.

Samamoodi pole tõrges omanik lubanud liiklusmärke kinnitada Treffneri gümnaasiumi seinale, kõnniteedesse on pandud püsti torud.

Mõlemal juhul on omanik Tartu linn. Polikliinikuhoone puhul on irooniline veel see, et vana liiklusmärgikandur on seinal kenasti alles.

Erinevad lahendused

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et liiklusmärkide paigaldamist ei saa vaadata lahus tänavapuhastusest ja tänavate läbitavusest ehk linn ei saa liikluse korraldamisel ära unustada oma teisi ülesandeid.

Semilarski sõnas, et iga olukord on erinev ja igas olukorras tuleb leida parim lahendus, ei saa olla sellist otsust, et kogu märgistus peab olema kanduritega seintel või hoopis vastupidi, torudega maas.

Semilarski lisas, et linnale võiks ka teada anda, kui mõnes kohas liiklusmärkide paigutus segab liiklemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles