/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2014/11/10/3508997t1h1dfa.jpg)
Üsna kokku kuivanud Emajõgi ja Võrtsjärv on kaardilt kadumisest veel kaugel, kinnitas hüdroloog Ene Randpuu ning lisas, et jõgi on hakanud vaikselt juba tõusma, kuid Võrtsjärve enne kevadet suurt veelisa oodata pole.
Emajõgi paljastab üha enam oma kaldaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Emajõega pole midagi hullu, ära see ei kuiva,» kinnitas keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna Lõuna regiooni peaspetsialist Ene Randpuu. «Ka Võrtsjärve kohta on tekkinud asjatu paanika, vett seal jätkub.»
Kuid tõsi on, et eelmise lumevaese talve ning üsna kuiva suve tõttu on Emajõe ja Võrtsjärve veetase tavalisest tublisti madalam. Kui Emajõe pikaajaline keskmine veetase on Tartus novembris 75 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli, siis eile küündis jõgi vaid 21 sentimeetrit üle nulli.
Kukkumisruumi jätkub
«Oktoobris oli jõgi veel madalam, nüüd on sügisene madalaim tase juba ületatud,» märkis Ene Randpuu. «Seni registreeritud kõige madalama veetasemeni on tükk maad, oma pool meetrit.»
Ka Kaarsilla all olevad Kivisilla varemed on endiselt vee all: need kivinukid hakkavad paistma siis, kui jõe veetase on langenud paarkümmend sentimeetrit alla nulli.
Emajõe pikaajaline madalaim veetase, –39 sentimeetrit, registreeriti eile 50 aastat tagasi. Hilisemast ajast kuivas jõgi üsna kokku 1996. aasta sügisel, kui 13. oktoobril oli veetase Tartus –31 sentimeetrit mõõdulati nullist allpool. Viimati oli veetase nullist allpool ehk –18 sentimeetri peal 2006. aasta septembris.
Kui Emajõel tuleb mõõdulati nullini jõudmiseks veel paarkümmend sentimeetrit langeda, siis Võrtsjärve veetase on juba tükk aega nullist allpool. «Sel sügisel ei ole järvest suurt midagi järele jäänud,» iseloomustas looduslikult niigi madala Võrtsjärve praegust seisu Valma külas elav kalur Marko Vaher.
«Päris nii madal nagu 1996. aasta sügisel vesi ei ole, aga ega palju puudu kah ole,» lisas ta. «Tol sügisel me järvel suurte paatidega kala püüda ei saanud, ei pääsenud nendega kalavastuvõtupunkti. Pärast seda kanalit süvendati ja nii madal pole vesi enam olnud ka.»
Võrtsjärve pikaajaline keskmine veetase on novembris 38 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Eile oli järve veetase langenud 23 sentimeetrit nullist allapoole. Ene Randpuu märkis, et Võrtsjärv on tänavu olnud veel seitse sentimeetrit madalam.
Lumine talv aitaks
Võrtsjärve madalaim veetase mõõdetigi 1996. aasta sügisel. «No siis oli ikka rannas paarsada meetrit põhja näha, veepiirini andis kõndida,» meenutas Marko Vaher. «Talv tuli tookord üsna käre, angerjas külmus mutta surnuks.»
Nii Marko Vaher kui Ene Randpuu tõdesid, et vihm Võrtsjärve veetaset vastu talve ei muuda. «Loodame, et talv tuleb pehme ja lumine, siis kevadel sulav suur lumi kergitab järve,» ütles Marko Vaher.
Emajõgi kerkib aga veidi kindlasti, sest ilmateenistus lubab peagi vihma ning ega lörtski kaugel ole.