Tartu botaanikaaed mattub samblavaipa

Tartu ülikooli botaanikaaia varjulised nõlvad, kus seni laius vaid metsik loodus, mattuvad päev-päevalt üha erksamasse rohelusse. Aednik Sten Mandri käe all on nõlvadel kasvama pandud oma kuuendik kodumaistest samblaliikidest.

Samblaaia rajamise idee pärineb Jaapanist, kus on vanim selletaoline aed tegutsenud juba 900 aastat. Kaks aastat tagasi botaanikaias alustatud eksperimendi jooksul on Mander Eestimaa metsadest kokku kogunud umbes sada samblaliiki ning aednikud üritavad neile kõigile leida Tartu botaanikaaias parimaid kasvukohti. Üllatuslikult on kõik samblad seni ümberasustamise üle elanud.

Samblaaeda rajama asudes tundus see iluaianduse vorm lihtne ja hooldusvaba, rääkis Mander. Suvel ta seda ongi, ent sügisel tuleb esteetilise välimuse hoidmise nimel olla hoolas samblalt puulehtede koristamisel. Samuti kaetakse kõik samblad peene võrguga, kuna varesed kipuvad neid kas lõbu pärast, toidu otsides või pesamaterjali jaoks laiali kiskuma.

Mandri sõnul on samblaaed ideaalne just varjulistes kohtades, kus miski muu ei kasva. Ka koduaias, kus sammal tahab muru sees võimust võtta, ei peaks tegelema mitte samblatõrje, vaid murust vabanemisega – nii kaunistaks roheline vaip koduümbrust aasta läbi.

Kuna Eestis on kokku üle 600 samblaliigi, siis Mandril nende kokku kogumiseks tööd jätkub. Ta ei välista edaspidi ka Euroopa sammalde Tartusse toomist. Praegu on samblaaia tarbeks plaanitud 900 ruutmeetri ulatuses peenraid.