Peetri kooli pere teekonnal Peetri kirikusse venis hubisevas valguses liikuv seltskond kohati paarisaja meetri pikkuseks. Kiriku uksel tervitas tulijaid koguduse õpetaja Ants Tooming ning soovis laternatulest soojuse ja valguse hoidmist kuni jõuluimeni. Seejärel joodi teed ja asuti koduteele. Nii sai tähistatud püha Martini päev, millest on tulnud rahvakalendrisse mardipäev.
Kirikukalendrisse on 10. novembri lahtrisse märgitud, et sel päeval aastal 1483 sündis reformaator Martin Luther, 11. novembril aastal 397 aga suri Toursi piiskop Martin. Just tema on see püha Martin, kelle loo oli õppealajuhataja Külvi Teder rääkinud päeval. Seesama lugu, mis on eeskujuks headuse, hoolivuse, kaastunde, halastuse, abivalmiduse ja soojuse jagamise poolest, oli enne rongkäiku rühmades ka läbi mängitud.
Ükskord ammu-ammu elas üks vaga vapper sõjamees. Rooma sõjamehena võitles ta mitmel maal osavalt ja julgelt. Ungarimaal, kus oli tema kodu, oli tal naine, ja ükskord, kui ta oli jälle kaugel võitlemas, sünnitas tema naine esimese poja. Naine saatis kiiresti sõnumi võitlusväljale. Sõjameest rõõmustas see teade väga ja ta otsustas anda pojale nimeks oma suurima jumala, sõjajumal Marsi järgi Martinus. Kõik aga hakkasid teda lihtsalt Martiniks kutsuma.
Kui Martin suureks sirgus, sai temast niisama vapper sõjamees, nagu oli tema isa. Ja isa oli väga uhke poja üle. Kuid Martinil oli hea süda. Ta ei võinud kannatada tapmist ega loomade ja inimeste hätta jätmist. Kõikjal püüdis ta teisi aidata, kuidas aga oskas. Ükskord oli ta koos teiste sõjameestega koduteel järjekordsest sõjast, ja juhtus niisugune lugu, mis muutis kogu Martini edaspidist elu.