Järvede puhastamise suur töö sai valmis

Tartu-Põlva maantee ääres Vastse-Kuuste kandis on möödasõitjad näinud pais­järvede juures juba mitu aastat suuremat ehitustegevust. Nüüd on kõik tööd lõppenud ning mullastel kaldapealsetel tärkab tasapisi muru.

Et nõukogude aja lõpus kaevatud järvedel on nüüd uued paisud, seda näeb mööduja ehk ainsana. Tegelikult on seal tehtud aga palju rohkemgi, mida asjatundmatu silm ei pruugi üldse märgata.

Põhjast eemaldati kogunenud setted, et järved kinni ei kasvaks. Paisude juures asuvad kalapääsud, et jõeforelli elupaigaks oleva Leevi jõe asukad inimeste ehitatud takistustest mööda pääseksid. Lisaks on järvedest üles- ja allavoolu korrastatud ka jõge.

Kalapääsud toimivad

2010. aasta detsembris asutasid kohalik külaselts ja Vastse-Kuuste vald MTÜ Leevijõe Seisundi Parandamine, et kodukandi paisjärved korda teha. Selleks asuti raha taotlema. Keskkonnainvesteeringute keskus rahuldaski taotlused ning ühing sai alustada töid, mis läksid maksma enam kui 2,5 miljonit eurot.

Esmalt rajati torusillad Põlva ja Reola maantee alla, seejärel võeti ette Veskijärve ja Külajärve pais, kus kerkisid kalapääsud ja liigveelaskmed.

Ühingu eestvedaja Enn Kul­bi sõnul on Veski- ja Külajärvele ehitatud uuema aja kalapääsud esimesed, mis ka toimivad. Seda kinnitavad Külajärve väljavoolule paigaldatud kalaloenduri andmed. Suvekuudel ujus järvest väljuvast kanalist läbi vähemalt 3000 kala. Asjatundjadki on Kulbiga sama meelt ning sellesarnaseid kalapääse on hiljem kerkinud näiteks Kurepalu järvele, Kadrinasse ja Sangastesse.

Kui paisud valmis, sai alustada setete väljapumpamist. Eriti halvas seisus oli Asu järv, kuhu oli aastaid kogunenud heitvett nii Vastse-Kuustest kui ka kohalikust lihatööstusest.

«See oli täitsa sopatiik,» tõdes teiste seas reedel järvi üle vaatama tulnud loodusemees Nikolai Laanetu. Järve põhjamuda oli äärmiselt reostunud eelkõige lämmastiku- ja fosforiühenditega. Heitveed panid surve alla kogu vesikonna.

Nii kaevati Asu järvest põhjamuda välja. «Nii mõnigi kaval põllumees palus väärt kraami vedada oma haritavale maale,» märkis Kulbi. Osa setetega kaeti lihatööstuse vana prügimägi. Et reostamine ei jätkuks, uuendati teise projektiga Vastse-Kuuste reoveepuhasti. Kulbi kinnitusel oli ökosüsteemi muutust silmaga näha juba sel suvel: esimest korda üle aastate suvel järved enam ei õitsenud.

Viimaste töödena rajati Leevi jõele järvedest ülesvoolu liigveeregulaator. Väike jõgi saab kevaditi lume sulamisest tublisti vett juurde. Et suurvesi värsketele paisudele liiga ei teeks, saabki osa vett voolata järvi läbimata mööda kanalit mitu kilomeetrit otse uuesti Leevi jõkke, mis suubub seejärel peagi Ahja jõkke.

Koprad jäävad

Lisaks visuaalse pildi ja keskkonna parandamisele oli järvi vaja korrastada selleks, et jõeforellirikka Ahja jõe vesikonnas saaksid kalad liikuda üles- ja allavoolu. Tööd aga jätkuvad. Nimelt valmis kalapääs Leevi jõel ka Karilatsi kalakasvatuse juures. Nädalapäevad tagasi sai valmis Aarna kalapääs ning veidi aega tagasi Roti veski juures.

Rahastuse on saanud ja praegu projekteeritakse pääslat Kiidjärve ja Möksi veskile ning kaht kalapääsu Kaskale.

Inimeste rajatud takistustest pääsevad jõeasukad nüüd tänu kalapääsudele kenasti üle, kuid loodus ise loob takistusi juurde. Nimelt tegutsevad jõgedes koprad, kelle ehitustöö tulemustest kalad tihti edasi ujuda ei saa.

Kopratammide lõhkumine võib aga tuua kasu asemel kahju. Nimelt kogunevad nende taha setted, mis korraga liikuma pääsedes võivad rikkuda allavoolu jäävad kudealad ning sellega võib sattuda löögi alla jõeforelli populatsioon.

Tagasi üles