Küüni tänaval lõppesid eile õhtupoolikul arheoloogilised kaevamised, mis valmistasid ette uue sademeveetoru asukohta, sadakonnalt meetrilt tuli välja arvukalt leiumaterjali.
Kraavist paistab jupike keskaega
Arheoloog Eero Heinloo rääkis, et uuritud kultuurkihi paksus küünib meetrist kuni 1,7 meetrini ja välja tuli nii segatud täitekihti kui kohapeal tekkinud kihistust. Sellised kihistused on vaheliti. Kraav, milles uuringud käisid, on küll pikk, aga kitsas. Ehituskonstruktsioone sealt palju välja ei tulnud.
Ootuspärased leiud
«Kivihooneid ju eeslinna palju ei ehitatud, kui, siis tagasihoidlikud puithooned, aga nende jäänustele me ei sattunud,» rääkis ta.
Selle eest tuli lagedale veedrenaaži, väiksemaid jäätmekaste ja veekaev. «Väikese ala kohta isegi piisavalt palju,» arvas Heinloo.
Pinnase sisu on tema meelest ootuspärane, kajastab hästi piirkonna minevikku ja ühtib sellega, mis postimaja ja kaubahalli krundil kaevates välja on tulnud.
Heinloo märkis, et osa arheolooge on arvamusel, et piirkonda täideti 16.-17. sajandil, tegelikult on aga näha ka varasemaid ladestusi.
Rohkelt keraamikat
Huvitav on arheoloogi hinnangul see, et hulk materjali jääb 13. sajandi lõppu ja 14. sajandi algusesse, millele järgneb tühimik. Varasematest uuringutest on teada, et selles piirkonnas tegeldi 13. sajandi lõpus aktiivselt telliste tootmisega.
Nüüd ütleb Heinloo, et võib-olla siis, kui linnamüüri ja suuremate kirikute valmimisega sai aktiivsem ehitus läbi, seda linnamüürist välja jäävat piirkonda enam väga ei kasutatud.
Leiumaterjal on Heinloo sõnutsi ülekaalukalt keraamika, ülejäänud viiendikku mahub kõiksugu esemeid üksikutest keskaegsetest helmestest naelte ja rauast tööriistadeni.
Oli ka üks puunõel ning joogianumana kasutatud vitsiknõu küljelaud. Samuti mõned suuremad puutükid, millest üks võib olla pingi iste, aga mine tea.
Arheoloogid pakkisid oma asjad Küüni tänaval kokku eile õhtul, tööjärje võtavad taas üle ehitajad.