Lõunakeskus saab rikkamaks taluturu võrra

Lõunakeskuse juht Jaan Lott on taluturu jaoks välja valinud teise sissepääsu fuajee, kuhu tuleb kaks letti.

FOTO: Margus Ansu

Augusti teisest poolest saavad huvilised kohalike väiketalunike toodangut osta Lõunakeskuses avatavalt taluturult, kus iga müüja teab täpselt, millise talu toorainest ning mil moel on kaup valminud.


Kauplema hakatakse näiteks aiasaaduste, pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega.

Turule pääsemise peamine tingimus on kohalik tooraine. «See peab olema pärit eestimaiselt talult või väikeettevõttelt, keda me teame,» kinnitas taluturu käimalükkamiseks loodud mittetulundusühingu Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall.

Otsekontakt kliendiga
Kuna väiketootjale läheks üksiku müügikanali pidamine liiga kalliks, on Valli sõnul oluline võrgustuda. «Mõnel talul on võib-olla ainult üks toode, mida ei saa üksi tulla müüma,» tõi naine näite.

Kohalike väiketootjate jõudude ühendamiseks loodigi viit Lõuna-Eesti Leaderi tegevusgruppi siduv mittetulundusühing, mis sõlmis reedel koostöölepingu Lõunakeskusega.

Kuna nädalavahetustel on huvilistel võimalik muljeid vahetada lausa kohale sõitnud taluperemeeste-naiste endiga, saab taluturg kohalikele väiketootjatele oluliseks võimaluseks leida otsekontakti klientidega ja tutvustada end uutele sihtrühmadele.

Lõunakeskust peab teiste hulgas väga atraktiivseks müügipaigaks mittetulundusühingu üks asutajatest, Otepää Oskar OÜ omanik Kristjan Saar. «Turgudel oleme esindatud, kuid seal käivad inimesed vanuses 50 ja peale, 30−40aastased aga mitte eriti,» selgitas Saar, kelle sõnul külastavad viimased aga just Lõunakeskust.

Nii Saar kui Nopri talumeierei omanik Tiit Niilo on ühel nõul, et lisaks on turg oluline konkurentsis püsimise võimalus pisitootjatele, kes ei suuda varustada suuri poekette.

«On kaks maailma – suurtööstused ja meiesugused,» möönis Saar. «Mingi piirkonna suudaksin täita, aga üleriigiliste kaubanduskettide nõutud mahtudeks pole ma võimeline.»

Niilo tõi omalt poolt otseturunduse oluliste eelistena välja ka hinna kujundamise, müüjate valiku ja kauba nimistu. Mees teab omast kogemusest, et kaubandusketid ei küsi kunagi tootja arvamust selle kohta, mida võiks müüa.

«Ja meie eesmärk pole ka vaikiv müügiriiul, kust tarbija peab oma teadmiste põhjal toote leidma, vaid kompetentne müügiabi, kes oskab kauba valmimist nüanssideni kirjeldada,» rääkis meierei peremees. Tema arvates kaovad tagasihoidlikus pakendis mahetooted poelettidel suurtegijate kirju kauba vahele ära.

«Kui sa oled ühe tootega 20 meetri pikkusel suurkaupluse riiulil, siis peab olema väga huvitet, et sind leida,» tõdes Niilo. Eraldi talutoodete lett võimendab aga kaupa märkimisväärselt.

Hinnad Tartu keskmised
Hinnad saavad Otepää Oskari juhi Saare kinnitusel olema Tartu keskmised. «Kui vaadata lihalette poes ja turu hindasid, siis hinnaklass jääb nende kahe vahele,» täpsustas ta.

Hea hinnatase oli ka Lõunakeskuse juhi Jaan Loti üks peamisi kriteeriumeid, kui ta kevadel maamessil taluturu loomise mõtte välja käis.

Ajutistest müügilettidest kasvasid välja Lõunakeskuse teise sissepääsu juurde püstitatavad siseletid, mis on avatud 365 päeva aastas, ning hooajalise kauba tarbeks tehtavad väliputkad.

kas teate

Lõunakeskuse taluturg
• Taluturg läheb lahti 26. augusti õhtupoolikul kell 16.
• MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti ühendab Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa piirkondlike arendusrühmade väiketootjaid.
• Taluturul müüa soovijatel tuleb ühendust võtta Leaderi kohaliku tegevusgrupiga.

Tagasi üles
Back