Tartust kaob 300 prügikasti

Reklaamiga prügikastid ei maksa Tartu linnale midagi, aga linnavalitsus ka ei teeni nendelt. Selliseid prügikaste on linnas 300, kuid märtsis tuleb kõik need maha võtta.

FOTO: Margus Ansu

Ametnike slängis seljakotid, tänavapildis reklaampildiga kaheaugulised kandilised kastid elektripostidel on need 300 prügiurni, mida Tartu linnavalitsuse arvates  kevadest enam vaja pole.

Kõnealused prügikastid on Tartu linnas olnud juba 15 aastat. Algul oli neid 181, ajapikku tuli juurde ja praegu on kokku 300. Prügikastid ja nende tühjendamine ei maksa linnale midagi ja ka prügikaste reklaampinnana kasutav ettevõte Clear Channel Estonia ei ole pidanud linnale maksma.

55-liitriste kastide esiküljele saab panna 50 x 70 sentimeetri suuruseid reklaame ja ettevõte tutvustab seda kodulehel väga hea reklaamikanalina.

Mitu põhjust

Algusest peale on koostöölepingus olnud säte, et see pikeneb automaatselt, kui üks pool kolm kuud enne lõpptähtaega ei teata lepingu lõpetamise soovist. Algul oli lepingu pikenemine ette nähtud aastaks, viimasel ajal kolmeks aastaks.

Teisipäeval otsustas linnavalitsus, et leping lõpetatakse 10. märtsil. Üks algseid argumente oli, et praegune linnavaraeeskiri ei luba seesugust lepingut automaatselt pikendada.

Tartu abilinnapea Valvo Se­milarski selgitas, et olukord on aastatega muutunud. Kui omal ajal kõnealune koostöölepe tehti, oli avalikke prügikaste vähe, nüüd on neid teiste lepingute kaudu piisavalt ja paiguti on prügikaste rohkem kui vaja. Clear Channeli kastid on eeskätt reklaamikandjad.

«Praegu võiks öelda, et linnast kaob 300 reklaamikandjat,» sõnas Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Clear Channelile tema sõnul etteheiteid pole, kuigi mõnikord on kastid üle ajanud.

Linnaametnikud on õiendisse kirjutanud, et aastate jooksul on linn paigaldanud prügikaste paljudesse avalikesse kohtadesse – bussipeatustesse, parkidesse, väljakutele, mänguväljakutele, ujulatesse, sildadele – ning koos­töölepingu alusel paigaldatud prügikastid täidavad praegu pigem ainult reklaamikandja funktsiooni.

Prügikaste on linna kulul üles pandud 929, peale selle on veel kauplused ja muud asutused oma hoonete juurde pannud prügiurne. Laias laastus on ühe avaliku prügikasti hooldamise ja tühjendamise hind linnale viis eurot kuus.

Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg sõnas, et kõnealutest 300 prügikastist oleks tegelikult vaja võib­olla viit protsenti. Õiendisse sai küll kirja, et vaja oleks kuni viiendik, mis teeks 60 kasti.

Kas linn jättis teenimata?

Clear Channeli tegevjuht Erki Roosimägi kuulis linna otsusest eile Postimehelt. «Täiesti uus info, esimese hooga saan öelda, et see on ebameeldiv sõnum,» sõnas ta.

Roosimägi nentis, et nende jaoks kaob sellega üks oluline reklaamikanal. Et prügikastidel reklaamide näitamine on kasumlik äri, ei teinud ta saladust, ärisaladusele viidates jättis ta siiski ütlemata, kui suur on 300 Tartu prügikasti pealt aastakäive ja kui suur kasum.

Roosimägi lisas, et kui linna meelest on prügikaste liiga tihedalt või need asuvad vales kohas, saanuks selle üle linnaga läbi rääkida, sest prügiurnide paigutus pole firma suva, vaid on linnaga kooskõlastatud.

Teiseks oli ta arvamusel, et linn võinuks korraldada konkursi ja nende prügikastide pealt teenida, niisugune on praktika ka Tallinnas. Ta märkis aga, et kui Tartu linn teenida ei soovinud, polnud tema asi ettevõtte tegevjuhina sellele linna tähelepanu juhtida.

Jüri Mölder ütles, et linn isegi kaalus korraldada reklaamiga prügikastide paigaldamise õiguse saamiseks konkurss. Kuid esiteks on prügikaste piisavalt, nende järele pole vajadust ning teiseks on linnakunstniku seisukoht olnud, et need reklaamidega prügikastid risustavad linnapilti.

Mölder ütles, et linn on ka uurinud, kui palju võiks nendelt prügikastidelt teenida, ja saanud tulemuse, et suurusjärgus kolm eurot kasti pealt kuus. 300 kasti pealt teeks see aastas 10 000 eurot. Mölder rõhutas, et see on teoreetiline arvestus.

Miks aga linn seni pole kasutanud võimalust nendelt prügikastidelt teenida? «Sellele küsimusele ei oska mina vastata,» ütles Mölder.

Ka Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et teenimisvõimalus oleks teoreetiline, sest vaevalt lubaks linnakunstnik enam paigalda 15 aastat vanu urne, kuid karmimate nõuete korral ei tarvitsekski see äri nii kasumlik olla.


300 reklaamiga prügikast

• Kaduvad prügikastid asuvad (tänav ja hulk): Aardla 6, Aleksandri 2, Anne 41, Emajõe 4, Jaama 6, Küüni 11, Mõisavahe 17, Narva 4, Pikk 30, Riia 62, Ringtee 13, Sauna 4, Soola 12, Turu 31, Vabaduse 16, Vanemuise 2, Vene 8, Võru 28 ja Ülikooli 3.

• Kokku 300.

Tagasi üles