Tänavu kevadel alanud Luunja jõesadama ning jõeäärse puhkeala ehituse esimene etapp lõppes oktoobri alguses, kui valmisid kanal ning slipp. Järgmiseks kevadeks ehitatakse sadama juurde tankla.
Luunja jõesadam ootab rahalaeva
Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul tähendab esimese etapi valmimine seda, et rohkem kui pool tööst on valmis.
«Kui mahu järgi vaadata, siis üle poole on kindlasti tehtud. Kõige tähtsam osa ehk süvendamine ja kanali kaevamine olidki mahult kõige suuremad,» rääkis Anderson.
Kui esialgu hinnati pinnasetööde mahuks ligi 50 000 kuupmeetrit, siis tegelikult kaevati vanast jõesängist välja palju suurem kogus pinnast. «Kõik järgnevad asjad, näiteks sildumisrajatiste tegemine ja lisanduva puhkeala arendamine, on juba tehtav jupi kaupa,» sõnas vallavanem.
Valla poolt ehitustöid juhtinud Harri Lepp märkis, et vanale jõeharule kaevatud kanal on sedavõrd lai, et seal saavad manööverdada ja end ümber pöörata ka suuremad alused. «Isegi Pegasuse kapten käis kanalit vaatamas ning kinnitas, et ruumi on piisavalt,» lausus ta.
Ideaalne slipp
Lisaks kanalile on sadamas praeguseks valminud slipp ning selle juurde on paigaldatud ujuvkai. Uue slipi pikkus 40 meetrit võimaldab seda kasutada nii kõrgema kui madalama veetaseme korral ning selle madal kaldenurk sobib ka raskemate kaatrite väljatõmbamiseks.
Luunjas mootorpaatide rendi ja hooldusega tegeleva OÜ Boatservice omanik Lenno Tobreluts nimetas valminud slippi üheks Lõuna-Eesti parimaks. «Ütlen ausalt, et nii head slippi ma polegi Lõuna-Eestis näinud. Nii kalde kui pikkuse poolest,» ütles ta.
Tobrelutsu sõnul õnnestus Luunja slipp seetõttu, et selle rajamisel polnud kanalis vett ning kaldtee viidi nii kaugele kui võimalik. «Näiteks praeguse madala veetasemega on nii Vana-Ihaste, Rebase tänava kui Kvissentali slipis võimatu paate välja võtta. Treiler kaob lihtsalt vette ära, kuna stabiilset pinda pole enam all,» tõi Tobreluts näite.
Kevadeks tuleb tankla
Slipi juurde saab sõita kolmest suunast: kaupluse juurest, kultuurimaja kõrvalt ning valla viiekorruseliste kortermajade poolt. Kaldtee juures on ka kruusakattega manööverdamisala. Nii kanali kui slipi rajas AS Valmap Grupp.
Esimese etapi tööd läksid maksma 170 000 eurot, mis eraldati valla eelarvest.
Järgmises etapis plaanitakse sadamasse ehitada statsionaarne kai, parkla, veevarustus, valgustus, valvekaamerad ning umbes neljakümnekohaline ujuv paadisild.
Samuti tuleb sadama juurde tankla, mis hakkab teenindama nii veesõidukeid kui ka autosid.
Andersoni sõnul hakkab tanklat pidama AS Tartu Terminaal, kes on lubanud bensiinijaama ise projekteerida ning oma vahenditega välja ehitada. «Meie poolt on asukoht ja juurdepääsuteed,» lausus vallavanem ning lisas, et praeguse kokkuleppe järgi peaks tankla valmima juba järgmise aasta kevadel.
Kogu ülejäänud sadama ja puhkeala väljaehitamisel loodab vald nii eurorahale kui riigi toetustele.
«Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on tulemas rahastamismeede väikesadamate jaoks. Seda on palju aastaid oodatud ja see võiks olla meile üks võimalik allikas,» sõnas Anderson.
Esialgse hinnangu järgi vajab sadamaala lõplik väljaehitamine rohkem kui 100 000-eurost rahasüsti.