Rasv mängib linnu elus elutähtsat osa

Trükise esikaas Foto: Repro

Eesti Ornitoloogiaühing on äsja välja andnud uued trükised «Lindude pesad ja munad» ning «Lindude ränne». Muu huvitava teabe kõrval on nii nendes kahes kui ka mõne aasta eest ilmunud vihiku nüüd uuendatud sisuga väljaandes juttu sellest, et rasv mängib linnu elus eluliselt tähtsat osa.

Esimesest vihikust, mille on koostanud Elo Hermann, saab lugeja teada põhitõed lindude pesadest ja munadest, teine, Riho Kinksi koostatud ja samuti 16-leheküljeline brošüür, annab ülevaate lindude rände kohta. Mõlemas on rohkesti fotosid, joonistusi ja graafilist infot. Riho Kinksi teatel on ühtlasi uuendatud juba varem ilmunud samas mahus trükiseid, mis annavad juhised lindude talvise toitmise ning pesakastide- ja aluste loomise kohta.

Üks teemasid, mis käib läbi kahest uuest ning samuti uuendatud vihikust «Talvised aialinnud ja nende toitmine» (koostanud Riho Kinks), on rasv lindude elus.

Nii näiteks on pesade-munade vihikus kirjas, et munade ilmaletoomine nõuab linnult suurt füüsilist pingutust – ühe muna munemiseks kulub laululindudel päevasest energiavajadusest kuni 60%, partidel aga rohkem kui 200%. Sel ajal kasutavad linnud ära enamiku varem kogutud rasvavarust (lk 10).

Rändetrükisest saab lugeja muu hulgas teada, et enne pikale teekonnale asumist on linnule kõige olulisem söömine ja rasvakihi kasvatamine. «Nälginud ja nõrgad linnud suure tõenäosusega rännet üle ei ela. Seepärast võib väiksemate lindude kehakaal enne rännet isegi kaks korda suureneda.» (Lk 8.)

Aialindude talvise toitmise vihikus on kirjas, et enamik meil talvel esinevaid linnuliike tuleb toime ka inimese abita. «On aga üsna kindel, et ilma pekitüki või toidulauata ei sure Eestis tihased ja leevikesed välja ega lenda kõik ka talveks minema. Talvine toitmine võib isegi kahju teha, eriti veelindudele,» on kirjas leheküljel 5.

Samas vihikus on aga neile, kes ikkagi tunnevad aialindudele kogu südamest kaasa, jagatud õpetusi nii lindude toidu kui ka toidumajade ehitamise teemal. Näpunäiteid on ka pekipala väljapaneku ja sulatatud rasvast tihasekella tegemise kohta (lk 7).

Tartu Postimehe lugejaile ütles Riho Kinks, kes on ühtlasi teabelehe Tiirutaja toimetaja, et lindude talvise toitmisega võiks alustada siis, kui tõelised talveilmad on kätte jõudnud. See tähendab, et maapind on kattunud lumega või väljas on püsivad külmakraadid.

«Praeguse sooja ilmaga leiavad tihased ja teised linnud ka ise küllalt toitu,» lisas ta. «Tasub meeles pidada sedagi, et ka talvel on inimese antav lindudele vaid lisatoit, millega ei maksa üle pingutada. Olulisem on toitmise regulaarsus. Näiteks võib toidumajja igal hommikul puistata peotäie päevalilleseemneid või muud taolist.»

Looduskeskustel, koolidel, lasteaedadel ja teistel selletaolistel huvilistel on võimalik trükiseid saada tasuta Eesti Ornitoloogiaühingust, mille ruumid asuvad Tartus Veski 4, või igas maakonnas asuvast jaotuspunktist, näiteks Tartu loodusmajast Lille 10. Trükised on saadaval ka elektrooniliselt ühingu veebilehelt http://www.eoy.ee.