Tartus kohtusid tapeedi suured asjatundjad

Restauraatorid Ene Sarap (vasakul) ja Kadri Kallaste valisid näitusesaalist endale pildistamise taustaks Hiina mõjutustega roosipuumustrilise tapeedi, mille on korrastanud Tartu kõrgema kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise osakonna tudengid. Tapeet on leid ühest Fortuuna tänava hoonest ja kuulub õppejõud Heli Tuksami kogusse. Foto: Margus Ansu

Reedel Tartu linnamuuseumis peetud linnaajaloo päeva võib julgelt nimetada Eesti esimeseks tapeedikonverentsiks, milletaolisi terves Euroopaski harva kohtab.

Saksamaal Kasselis Euroopa üht suurimat tapeedikogu hooldav Kadri Kallaste ütleb just nii. Sellist ettevõtmist, mis koondaks ühe katuse alla tapeedihuvilised ning  tapeedi ja ajalooliste interjööride uurijad, pole Eestis varem olnud, lisaks näituse «Mängud tapeetidega» avamine.

Paberi, fotode ja köidete res­taureerimisega tegeleva OÜ Mandragora juhatajat Ene Sarapit võib Kadri Kallaste kõrval pidada teiseks tapeedikonverentsi peasüüdlasteks. Näituse idee sai alguse ühest tema käes aastaid hoitud käsitsi maalitud Pompei stiilis tapeedifragmendist, mis on pärit Lai 24 majast ning mille restaureerimiseks Tartu linn eelmisel aastal raha leidis.

Põnevad faktid

Tartuga seotud põnevaid tapeediajaloo fakte leiab väljapanekult mitmeid. Näiteks kait­ses keemiatudeng N. Jorban 1889. aastal doktoritööd, milles ta uuris arseenisisaldust tekstiilide ja tapeetide trükkimiseks kasutatud värvides, mida müüdi 19. sajandi teisel poolel Tartu pudupoodides. Vitriinis on näha üht tollest ajast säilinud suurepärast tapeedikataloogi.

Väljapaneku kuraator Kadri Kallaste on Tartu linnamuuseumisse sisse seadnud teisegi ruumi, milles näeb pildiseeriat Euroopa ja Eesti interjööridest ning mille juurde kuuleb ajastu muusikat. Pildid on tunnistus sellest, et Eesti ei ole oma ajaloolise sisekujundusmaitse poolest sugugi mahajäänud kant.

Nagu öeldud, on Kadri Kallaste töökoht Kasseli tapeedimuuseumis, mis kuulub ühte suuremasse muuseumlosside perekonda.

Ta on ka seni ainus eestlasest doktorikraadiga tapeedirestauraator ning Kasseli tapeedimuuseumi restauraatori koha täitmiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil oli ta ainus välismaalane. Aga just teda peeti kõige asjatundlikumaks.

Kadri Kallaste sünnilinn on Tartu ning üles kasvanud on ta Tallinnas ja Pärnumaal. Eestis on ta korrastanud tapeete Puurmani mõisas ja Eesti Kirjandusmuuseumis, Uderna ja Suure-Kõpu mõisas on ta restaureerinud papjee-mašeest valmistatud seina- ja laeornamente. Kunstiakadeemias eelmisel sügisel kaitstud doktoritöös käsitles ta tapeedi konserveerimise problemaatikat Eestis, Austrias ja Rumeenias tehtud tööde põhjal.

Alati ajutine nähtus

Küsimuse peale, milleks ikkagi pöörata nii palju tähelepanu tapeedile, mida ikka ja jälle uuega asendatakse, vastas Kadri Kallaste, et tapeet on tarbekunsti osa nagu tekstiil ja keraamikagi.

See on kindel tunnistus ajastu moevooludest, tehnoloogilistest leiutistest, elanike sotsiaalsest taustast.

Ajaloolistes interjöörides, kus kogu liigutatav vara on kas laiali tassitud või kaasa viidud, on tapeet ainus märk millestki, mis hoone juurde on kindlasti kuulunud.

«Ükskõik millisesse ruumi me siseneme, siis seinapind moodustab seal alati kõikidest teistest pindadest kõige suurema osa, me ei saa seda eirata,» rääkis Kadri Kallaste.

Näitus «Mängud tapeetidega» jääb Tartu linnamuuseumis avatuks järgmise aasta märtsini. Sellega kaasnevad töö­toad ja loengusari.