Ema ja tütar peavad koos söögikohta

Pakume klientidele toitu, mida võime muretult ka ise süüa, rääkisid Narva maanteel väikest kohvikut Tüse Tort & Krõnksus Kringel pidavad Lilli-Mai (paremal) ja Maimu Mihhailova. Foto: Margus Ansu

Ajal, mil kiirtoit teeb võidukäiku, püüavad mõned söögikohad vastuvoolu ujuda ning pakkuda roogi ja maiustusi, mille valmistamisega tuleb veidi rohkem vaeva näha. Üheks neist on Tüse Tort & Krõnksus Kringel, mis tegutseb Narva 27b ühiselamus.

Väikese kohviku eeliseks peavad perenaised Lilli-Mai ja Maimu Mihhailova paindlikkust.

Kui klient arvab, et tordi peal sobivad hästi kokku heeringas ja vahukoor, siis seda ta ka saab. «Ja see tuleb väga hea,» lubas Lilli-Mai Mihhailova.

Ootamatult julgeid kooslusi on naised katsetanud veelgi. Ka näiteks kartulitordil on kindel austajaskond.

Lapseeas alanud huvi

Vanarahvas ütleb, et kaks naist ühte kööki ära ei mahu, kuid Mihhailovate peres on teisiti. «Oleme eluaeg ühes köögis olnud,» kinnitas Lilli-Mai Mihhailova.

Ema Maimu hoolitseb soolase toidu eest ning tütar Lilli-Mai teeb magusa. Nii ka nüüd, mil Lilli-Mai otsustas avada kohviku. Ema teeb soolased söögid, tütar on aga kondiiter.

Maimu Mihhailova on kokk olnud juba nõukogude ajast alates ning ta töötas omaaegses Pärnu kuulsas Tallinna restoranis.

Lilli-Mai karjäär on olnud kirev ning seni oli ta kondiitriametist käinud kauge kaarega mööda. Kunstikoolis, politseikoolis ja sisekaitseakadeemias õppinuna töötas ta kümmekond aastat politseinikuna. Veel oli ta ametnik Tartu vanglas, tegi seejärel müügitööd ning harrastas veel enne seda kõrgel tasemel karated.

Juba algklassidest peale katsetas ta aga väikest viisi kookidega. Esialgu ei tulnud need sugugi head, kuid tasapisi hakkasid küpsetised üha paremini õnnestuma. Hiljem tekkis juba väike kundede ring, kes tähtpäevadeks torte-kringleid tellisid ning lõpuks oli oma kohviku tegemine justkui loomulik samm.

Toidud nagu kodus

Söögitegemisel on mõlemad harjunud kasutama üksnes tooraineid, mitte poolfabrikaate. Ise kooritakse kartulid, tambitakse need pudruks ning küpsetatakse kõrvale näiteks pikkpoiss. Supileemgi tuleb kontide keetmisest, mitte puljongist, sest nii tundub lihtsalt õigem.

Küpsetistes on või, muna, jahu ja muud traditsioonilised ained. Muidugi on kõike ise teha keerulisem ja ilmselt ka kallim kui mingist pulbrist kokku segada, aga nii tegija vähemalt teab, mida ta oma kliendile sisse söödab. «Kui mõni kook jääb letti seisma, võin selle julgelt ise ära süüa,» põhjendas Lilli-Mai Mihhailova.

Ökohulluks ta end siiski ei pea ning kinnitas, et küpsetamisel läheb vaja ka margariini. «Ütlen ausalt, konjakitorud on tegelikult brändiga,» viitas ta ja selgitas, et margikonjak muudaks maiustuse lihtsalt liiga kalliks.