Jooksjad võtsid hooaja kokku

Lily Luik näitas 4.oktoobril Tartu linnamaratoni poolmaratoni distantsil head jooksuvormi, mille peale võtsid nad treeneriga vastu otsuse, et ta jookseb 16. novembril Torino maratonil. Foto: Margus Ansu

Möödunud nädalavahetusel said kestusalade treenerid ja sportlased kokku Jõulumäel Pärnumaal, et arutada, kuidas hooaeg möödus ja mida edaspidi silmas pidada.

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜ ASK) kestusalade sportlaste hooajale paneb jooksutreener ja TÜ ASK juhatuse liige Harry Lemberg hindeks nelja miinusega.

Ta leiab, et viie TÜ ASK jooksja pääsemine Euroopa meistrivõistlustele on märkimisväärne.

Ka võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel 21.-22. juunil läks tema meelest Tartu võistlejatel hästi. «Tiidrek Nurme tegi väga korraliku etteaste: võitis 5000 meetri jooksus esimese ja 3000 meetri jooksus teise koha,» kõneles ta.

Samal võistlusel püstitas Jekaterina Patjuk (TÜ ASK) 3000 meetri takistusjooksus Eesti rekordi (9 minutit 50,15 sekundit). Lemberg leiab, et Tiidrek Nurmel võis möödunud hooaeg olla sportlaskarjääri üks paremaid.

Lembergi sõnul astusid kolmikõed Lily, Leila ja Liina Luik arengus möödunud hooajal sammukese edasi. Teisalt jäi neil aga «õige» maratonitulemus välja jooksmata, nentis ta. «Ühel õel, Lilyl, on aga võimalus see iluviga parandada,» lisas ta.

Kas need «õiged» tulemused jäid vigastuste tõttu saavutamata? «Ei, suvel oli Euroopa meistrivõistluste raskel rajal keeruline väga head tulemust teha. Hea tulemus tehakse kevadel-sügisel maratonidel, kus on tingimused tunduvalt paremad,» sõnas Lemberg.

Vigastused

Kolmikõdedel on EMil joostud maraton seni hooaja ainukene: kuna oli tiitlivõistluse aasta, siis jäid teised maratonid EMi varju. Kuigi Liinal ja Leilal jäi maratonis treenerit rahuldav tulemus saavutamata, arenesid nad teistel aladel sammu võrra edasi. Liina tegi isikliku rekordi poolmaratonis, koos Leilaga parandasid nad ka oma 10 000 meetri jooksu aegasid.

Negatiivse poole pealt toob Lemberg välja Jekaterina Patjuki esinemise Zürichi EMil, mis läks libeda rajakatte ja valede naelikute nahka. «Takistusjooksus, kus on veetakistused ja naelik saab märjaks, muutus kogu jooks veel libedamaks,» kirjeldas ta.

See põhjustas Patjuki kukkumise veetakistusel, Lembergi sõnul lõppes selle kukkumisega ka jooks. «Ta ei julgenud enam takistusi agressiivselt võtta,» sõnas ta.

Hooaega varjutasid ka Leila ja Lily Luige jalaprobleemid, Nikolai Vedehin läheb staadionijooksudelt üle pikematele distantsidele, sest Achil­leuse kõõluse vigastuse tõttu ei saa ta enam naelikutega joosta. «Õnneks on abilisi palju, kes aitavad, just spordimeditsiini poole pealt,» ütles Lemberg.

Ta loodab, et kõik jooksjad astuvad uuel hooajal sammu arengus edasi. «Ma loodan, et sama seltskond, kes jooksis Zürichis, jookseb ka tuleval aastal Pekingi MMil,» lausus ta.

Koostöö puudulik

Kestusalade hooaega kokkuvõtval kohtumisel käis ka füsioterapeut, treener ja Tartu ülikooli doktorant Mati Arend. Ta esines ettekandega «Ülekoormusvigastuste riskitegurid Eesti kergejõustiklastel – kas vigastusi on võimalik ennetada?».

Ülekoormusvigastusi on tema sõnul Eesti sportlastel palju. «Need tulenevad sellest, et treeninguid ei planeerita korralikult, tegeletakse liiga suurte koormustega korraga või koormust suurendatakse liiga kiiresti,» tõdes Arend.

Teda paneb muretsema, et Eesti spordis esineb palju väsimusvigastusi, kuid nendest hoidumiseks tehakse vähe eeltööd. «Ei ole head koostööd treeneri, sportlase ja meditsiinilise personali vahel, igaüks pusib omaette,» nentis ta.

Arendi sõnul on tänapäeva sport üha atleetlikum, kiirem ja jõulisem ning treeningumahud on suuremad kui 25 aastat tagasi.