Tartu botaanikaaed tutvustab Eesti ilutaimede sorte

Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Olesja Kortokova koostas näituse «Eesti sordid iluaianduses», kus on välja ka Alfred Ilvese harilik kuusk Hiiumaa, mille ümber kasvavad Arnold Hannusti aretatud mägisibulad Elva, Hallamari, Vaike ja Merle.

FOTO: Margus Ansu

Ilm on juba selline, et aiapidajad saavad selga sirutada ning järgmiseks aastaks istutusplaane pidada. Uute mõtete saamiseks tasub läbi astuda Tartu Ülikooli botaanikaaias avatud Eestis aretatud ilutaimede sortide näituselt.

«Riiklike asutuste kõrval on Eestis ilutaimede sordiaretusega tegelenud ka paljud eraaednikud oma koduaedades,» ütles näituse «Eesti iluaianduse sordid» koostaja, Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Olesja Kortokova.

Viimasel kümnel aastal on ta botaanikaaeda kodumaiste põllumajandus- ja ilutaimede geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise riikliku programmi raames kogunud nii teavet kui ka ilutaimi, mis on aretatud Eestis. «Eestis on loodud palju ilusaid, külma- ja haiguskindlaid sorte, kuid kahjuks väga suur osa neist on aja jooksul hävinud,» märkis Olesja Kortokova.

On Eesti sorte ja aretisi on üle 1200 (ametlikult registreerimata sort), millest ligi 20 protsenti, peamiselt Tallinna botaanikaaias aretatud sordid, on aga hävinud.

Kõige rohkem on Eestis aretatud iirisesorte. Päris paljud sordid on jõudnud nii Eesti kui ka maailma sordiregistritesse. Näiteks Eestis on põllumajandusametis registreeritud 126 elulõnga- ja 15 roosisorti.  Rahvusvahelises elulõngaregistris on aga 156 elulõngasorti, mis kuuluvad aretajatele Uno Kivistik, Eino Kala ja Erich Pranno. Muide, Uno ja Aili Kivistiku kaks elulõngasorti nimedega Vetka ja Uno Kivistik on Euroopa Liidus kaitse all.

Botaanikaaias kasvab üle 296 Eestis aretatud sordi, nendest suuremad on iirise (77), liilia (38), elulõnga (37), ülase (33), roosi (28), päevaliilia (23), sireli (18) ja mägisibula (9) kollektsioonid.

Näitust «Eesti iluaaianduse sordid» saab uurida 23. novembrini.

Tagasi üles