Veesõidukite tankla tuleb Kavastusse

Kavastu objektimeistril Heino Saarel on käed-jalad tööd täis, et Baltikumi sisejõgede ainus tankur veesõidukite teenindamiseks võimalikult kiiresti töökorda seada. Foto: Margus Ansu

Ettevõtja Tiit Veeberile kuuluvast Kavastu randumispaigast saab terves Bal­tikumis ainus koht, kust veesõidukitel on võimalik sisejõel kütust võtta. See on suur samm edasi, ent tanklaid ja randumiskohti oleks veelgi vaja.

«Müts maha meeste ees, et nad selle tankla ära tegid,» ütles SA Emajõe Jõeriik juhataja Viktor Nukka.
Tema hinnangul on Kavas-tu randumispaigal väga hea asukoht: jääb täpselt Tartu linna ja Peipsi järve vahelisele teekonnale, kus nii mõnelgi veesõidukil on vajadus kütusevarusid täiendada.

Ettevõtja Tiit Veeber, kelle firmale Kavastu randumispaik, parv ja hotell kuuluvad, on paatide hoiuala  arendanud viimased paar aastat. «Nägin, et vajadus sellise koha järele oli, ja tegin ära,» lausus Vee­ber.

Mitmeid mugavusi
Ettevõtja sõnul on randumispaik veel pooleli ning kui kõik plaanid ellu viia, jätkub tööd mitmeks aastaks. Kuid juba praegu suudab Kavastu Vee-beri meelest jõeturiste teenindada paremini kui enamik teisi paadihoiupaiku Emajõel.

Kavastus on ööpäev läbi valve, parkimisplats, piisavalt sügavad randumiskohad ka suurematele jõesõidukitele, pesemis- ja ööbimisvõimalus hotellis ning augusti jooksul hakkab tööle tankla, tutvustas Veeber.

Kavastu objektimeistri Heino Saare kinnitusel on vajalikud seadmed tankla avamiseks olemas, kuid tankla töökorda seadmine võtab veel nädal-paar aega. «Üritame teha nii kiiresti kui võimalik,» lubas Saar.

Jõelinn sadamata
Eesti Mereakadeemia merekooli Tartu osakonna juhataja Paul Kooser ütles, et just tankimiskohtade ning korralike, valve ja muude teenustega jõesadamate puudus on suurimaks kaikaks Emajõe turismiarenduse kodaras. «Praegu on vaid hädavariante paadihoiuks, kuid ühtegi korralikku teenindussadamat pole,» rääkis ta.

Tartu abilinnapea Karin Jaanson nentis, et jõesadamat on kahtlemata Tartusse vaja: «Kui on jõelinn ja selline suurepärane jõgi nagu Emajõgi, on sadam oluline.» Seni on aga sadamaplaanid jäänud raha taha.

«Sadama ehitus nõuab miljoneid ja linnal on olnud kogu aeg pakilisemaid asju, kuhu investeerida,» selgitas Jaanson.   

Eurotoetuse (l)ootus
Emajõe Jõeriigi juhi Nukka sõnul vajaksid Emajõe kaldad täies pikkuses väljaarendamist ja korralike randumiskohti. «Ma ei ütle, et Emajõgi on surnud, kuid korralikud tingimused annaksid jõeturismile hoopis uue hoo sisse,» lausus ta.

Samas nentis Nukka, et täies pikkuses Emajõe randumiskohtade välja arendamine nõuaks kõvasti raha, vähemalt 100 miljonit krooni, ning sellist raha pole praegu ei era- ega avalikul sektoril kuskilt võtta.

Nukka sõnul on siiski väike lootus saada toetust Euroopa Liidust. Kas euroraha õnnestub tuua Emajõe randumiskohtade arendamisse, selgub uue aasta alguses. Avaldus on igal juhul sisuliselt valmis, kinnitas Nukka.

Kui kaugemas tulevikus peaks jõutama korralike jõesadamate ehituseni Emajõel, ei pea merekooli Tartu juht Koo­ser utoopiliseks ka mõtet hakata laevu merest Peipsile transportima.

«Skandinaaviast tuleks meile väga palju turiste, kui neil oleks võimalik oma teekonda Peipsist jätkata,» visioneeris Kooser ja lisas: «See pole hull mõte. Unistama peab, sest kui me ise ei jõua, siis lapsed teevad selle kunagi ära.»

kas teate

Paadihoiu- ja peatumisvõimalusi Tartumaal
• Kavastu
• Rannu-Jõesuu
• Praaga
• Tartu: Kvissental, Ropka, Antlantise ees, Jõe, Rebase ja Soola tänavaga külgnevad kaldad
Allikas: Emajõe Jõeriik